Heydər Əliyev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Əliyev astus kõigist kommunistliku partei ametitest tagasi [[1990]] protestiks selle vastu, et nõukogude armee jaanuaris demonstratsioonid [[Bakuu]]s veriselt maha surus. Ta naasis kodusesse [[Nahhitševan]]i. Kuid juba [[1991]] valiti ta Nahhitševani autonoomse piirkonna ülemnõukogu esimeheks ja asutas [[1992]] [[Uus Aserbaidžaani Partei|Uue Aserbaidžaani Partei]]. [[30. august]]il 1991 kuulutas Aserbaidžaan end iseseisvaks, kuigi seda ei tunnustatud ametlikult enne, kui Nõukogude Liit lagunes. Olukord Aserbaidžaanis destabiliseerus, kuni riik jõudis kodusõja lävele.
[[1993]]. aasta juunis võttis isehakanud kolonel [[Suret Hüseynov]] ette sõjaväelise riigipöörde katse ja senine riigipea [[Əbülfəz Elçibəy]] kutsus Türgi soovitusel Bakuusse kogenud Əliyevi, kes seadusi rikkudes kiiruga Rahvusassamblee liikmeks ja esimeheks valiti. Elçibəy pages kodukülla ja Əliyev tõusis konstitutsioonikohaselt presidendi kohusetäitjaks. Ta tõstis Hüseynovi mõneks ajaks peaministriks ja korraldas referendumi, mis Elçibəyle umbusaldust avaldas. Sama aasta oktoobris valiti Əliyev 98,8-protsendilise toetusega riigi presidendiks (kaks vastaskandidaatideks lubatut olid avalikkusele tundmatud).
Teiseks ametiajaks valiti Əliyev presidendiks 1998. aasta oktoobris, opositsioon boikoteeris valimisi. Ei 1993. aasta ega 1998. aasta presidendivalimisi ei peeta vabadeks ega õiglasteks.
| |||