Heydər Əliyev: erinevus redaktsioonide vahel

[[Image:Heydar Aliyev 1997.jpg|thumb|Əliyev Pentagonis 1997. aastal]]

 

Alijev omandas oma väitel hariduse Aserbaidžaani Riiklikus Ülikoolis ajaloolasena. On ka väidetud, et tegelikult õppis ta hoopis [[Leningrad]]is Kaitseministeeriumi akadeemias. Ta astus [[1945]] [[NLKP]] liikmeks, töötas Aserbaidžaani [[KGB]]-s alates [[1944]] ja tõusis [[1967]] selle juhiks. [[1969]]–[[1982]] oli ta [[Aserbaidžaani Kommunistlik Partei|Aserbaidžaani Kommunistliku Partei]] peasekretär, alates [[1976]] [[NLKP KK Poliitbüroo]] liikmekandidaat ja [[1982]]–[[1987]] liige. [[Juri Andropov]] nimetas ta [[1982]] esimeseks asepeaministriks. [[Mihhail Gorbatšov]] sundis ta tagasi astuma pärast seda, kui "[[Pravda]]" teda kritiseeris [[korruptsioon]]i tõttu, formaalselt tervislikel põhjustel.

 

Әliyevi autoritaarse režiimi päevil edenes Aserbaidžaanis järk-järgult [[turumajandus]]. Әliyev ei suutnud lahendada [[Mägi-Karabahh]]i probleemi. 1993. aastal alanud sõda [[Armeenia]]ga lõppes kiiresti hävingu, umbes 30 tuhande hukkunud aseriga ja kolmveerand miljoni aseri põgenikuga. Rahu- ega piirilepingut ei sõlmitud.

 

Järgmised presidendivalimised [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[2003]] võitis tema poeg [[İlham Әliyev|İlham]]. Ka neid valimisi kritiseerisid välisvaatlejad tugevalt. See oli esimene juhtum endise NSV Liidu territooriumil pärast NSV Liidu lagunemist, kus võim riigis isalt pojale üle läks. Pärast valimisi suri Әliyev [[USA]]-s sõjaväehaiglas.