Redaktsioon: 19. märts 2009, kell 17:58 redigeeri 90.191.210.237 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. märts 2009, kell 00:30 redigeeri eemalda Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 471 muudatust P Tühistati 90.191.210.237 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Andres Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}} Hendrik Allik (15. märts 1901 – 8. mai 1989 Tallinn) oli eesti kommunist, poliitkurjategija-terrorist ja vene okupatsiooniorganite, seal hulgas inimsusvastaste repressiivorganite käsilane, otseselt osales 1941 suurküüditamise läbiviimises. '''Hendrik Allik''' ([[15. märts]] [[1901]] – [[8. mai]] [[1989]] [[Tallinn]]) oli Eesti poliitik ja Eesti NSV riigitegelane. Sündis Viljandimaal Abja vallas. 1923. aasta Riigikogu valimistel sai Töörahva Ühise Väerinde (TÜV) nimekirjas parlamendiliikmeks. 1924. aastal mõisteti 149 protsessil süüdi terrorismis välisriigi kasuks ja ta sai karistuseks eluaegse sunnitöö, millest vabanes läbi amnestia 1938. aastal. Oli abielus Olga Lauristiniga, kellega neil sündis 1946. aastal poeg Jaak Allik. 1940. pandi okupatsioonireziimi poolt kaubanduse rahvakomissariks kuid osales otselt ka esimeses suurküüditamises (viited arhiivimaterjalidele „Kultuur ja Elu” 1998 nr 3 lk 40-41). 1942-1943 oli NLKP poolt paigutatud NSVL relvajõudude Eesti Laskurkorpuse poliitosakonna juhi kohale. 1943-1950 oli NSVL nn ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitja (teise suurküüditamise aeg). 15. september 1945 kuni 19. aprill 1946 pandi okupatsioonivõimude poolt Allik põllutöö rahvakomissariks. 1952 määrati talle NKVD poolt 25+5 aastat vanglat ja saadeti Siberisse selle eest, et ta „olevat pidanud oma juhiks Adolf Hitlerit”. Vabanes amnestia alusel viis aastat hiljem. Pandi okupatsioonivõimude (NLKP) poolt 1957 - 1961 nn ENSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni aseesimeheks ja 28. jaanuar 1961 kuni 19. märts 1973 nn ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee esimeheks. 1965-1973 pandi ühtlasi ka nn ENSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks.▼ Sündis [[Viljandimaa]]l [[Abja]] vallas. Tema ema oli [[Halliste kirik]]u koguduse vanem ja kui aasta enne Alliku surma hakati Halliste kirikut taastama, siis saatis Hendrik sinna ka oma annetuse. Oskas ka inglise, saksa ja prantsuse keelt. [[1923]]. aasta [[II Riigikogu valimised\|Riigikogu valimistel]] sai [[Töörahva Ühine Väerind\|Töörahva Ühise Väerinde]] (TÜV) nimekirjas parlamendiliikmeks. [[1924]]. aastal mõisteti [[149 protsess]]il süüdi ja ta sai karistuseks eluaegse [[sunnitöö]], millest vabanes läbi [[amnestia]] [[1938]]. aastal. Vanglas toimetas ajalehte "Vangimaja Kiir". Oli abielus [[Olga Lauristin]]iga, kellega neil sündis 1946. aastal poeg [[Jaak Allik]]. 1940. oli kaubanduse rahvakomissar. 1942-1943 oli [[Eesti Laskurkorpus]]e poliitosakonna juht. 1943-1950 oli [[ENSV Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja. [[15. september]] [[1945]] kuni [[19. aprill]] [[1946]] oli Hendrik Allik ENSV põllutöö rahvakomissar. [[1952]] määrati talle 25+5 aastat vanglat ja saadeti [[Siber]]isse selle eest, et ta olevat pidanud oma juhiks [[Adolf Hitler]]it. Vabanes amnestia alusel viis aastat hiljem. Kokku oli Allik vangis Eestis 15 aastat ja Nõukogude Liidus 5 aastat. ▲~~Pandi okupatsioonivõimude (NLKP) poolt~~Oli 1957 - 1961 nn ENSV Ministrite Nõukogu Plaanikomisjoni ~~aseesimeheks~~aseesimees ja 28. jaanuar 1961 kuni 19. märts 1973 nn[[ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Plaanikomitee\|ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Plaanikomitee]] ~~esimeheks~~esimees. 1965-1973 ~~pandi~~oli ühtlasi ka nn [[ENSV Ministrite Nõukogu]] esimehe ~~asetäitjaks~~asetäitja. 1948. aastal aastal lõpetas [[TPI]]. 1950. aastal sai [[Lenini orden]]i ja 1971. aastal [[Oktoobrirevolutsiooni orden]]i. [[Kategooria:Eesti kommunistid\|Allik, Hendrik]] [[Kategooria:Sündinud 1901\|Allik, Hendrik]] [[Kategooria:Surnud 1989\|Allik, Hendrik]] [[ru:Аллик, Хендрик]]

Hendrik Allik: erinevus redaktsioonide vahel