Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ka Euroopa inimõiguste konventsioon (''ingl. k. European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Fr… |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Euroopa Inimõiguste ja Põhivabasuste Konventsioon}}
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, ka Euroopa inimõiguste konventsioon (''ingl. k. European Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms, ECHR'') on 1950. aastal Roomas vastu võetud ja 1953. aastal jõustunud vanim rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane leping. Inimõigused on inimese ja avaliku (riigi)võimu vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Seega asetab konventsioon kohustusi riigile. Eraõiguslikud (indiviidide vahelised) suhted jäävad konventsiooni reguleerimisalast üldjuhul väljapoole.
Selle raames välja töötatud üksikasjalik ja unikaalne kaitsesüsteem kujutab endast rahvusvahelist üldõigust, mille tuuma moodustavad (kohtu)pretsedendid, mis on siduvad vaidluspooltele ja mille suhtes loeb end seotuks kohus ise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Osalisriikide kokkuleppel on Kohtu ülesanne arendada ja määratleda inimõiguste kaitse ühine Euroopa standard. Konventsiooni osalisriikide arv on käesolevaks ajaks tõusnud 41-ni ning laienemisprotsess eeldatavasti jätkub.
| |||