Philipp Schall von Bell: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Philipp Schall von Bell''' (surnud [[detsember|detsembris]] [[1560]] [[Moskva]]s) oli [[Liivi ordu]] viimane [[Liivi ordu maamarssal|maamarssal]].
Philippi päritolu pole suudetud täpselt kindlaks teha, tõenäoliselt pärines ta [[Vestfaal]]ist. Oluline ordukäsknik ([[Kuldīga komtuur]]) oli ka ta vend [[Werner Schall von Bell]].
5. rida:
Schall von Bell astus ordusse tõenäoliselt enne [[1540]]. aastat. [[1541]] sai ta Võnnus ordu majandusülema (''Schäffer''i) kumpaniks (abiliseks), neli aastat hiljem aga [[Riia]] [[linnusekomtuur]]iks, mis oli juba küllaltki oluline orduamet. [[1551]]. aastal sai Schall von Bellist aga [[Aluliina komtuur]], millega ta tõusis olulisemate ordukäsknike sekka, ta võis ajuti kuuluda ka ordut juhtinud siseringi. [[1558]]. aastal, pärast [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, sai Schall von Bellist uus maamarssal. Ta paistis selles ametis silma pühendunud katoliiklasena, mis toonases Liivi ordu juhtkonnas oli küllaltki haruldane.
Schall von Bell juhtis [[Härgmäe lahing]]us umbes 500-mehelist orduväge. Valeinformatsiooni tõttu ründas ta üle 10 000 mehelist Vene väeüksust ning langes koos mitme teise ordukäskniku ja üle 100 saksa aadlikuga venelaste kätte vangi. Tema vangistajad allusid [[Aleksei Adašev]]ile, kes koos oma lähikonnaga kohtles vangi langenud sakslasi esialgu küllaltki hästi. [[Andrei Kurbski]] andmetel soovitas Adaševi lähikond tsaar [[Ivan IV]]-l Philipp Schall voin Bellist koguni Liivimaa asevalitsejat teha, lootes nõnda Vene võimu Liivimaal oluliselt kergemini kehtestada. Vangistatud ülikud viidigi tsaari juurde Moskvasse, kuid Ivanile nende, eriti Schall von Belli käitumine, ei meldinud ja ta
==Kirjandus==
19. rida:
[[Kategooria:Aluliina komtuurid]]
[[Kategooria:Surnud 1560]]
[[en:Philipp Schall von Bell]]
| |||