Kaltsiit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: no:Kalsitt |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Kaltsiit on [[värvus]]elt enamasti valge, hallikas, kollakas või sinakas. Puhas kaltsiit on värvitu. Kaltsiit on [[Mohsi astmik]]u etalonmineraal – tema [[kõvadus]] on 3. [[Lõhenevus]] on täiuslik, lõheneb [[Romboeeder|romboeedrilisteks]] [[kristall]]ideks. Kristalliseerub [[Trigonaalne süngoonia|trigonaalse süngoonia]] kristallidena. Kristallidel on [[Läige|klaasiläige]]. Puhta kaltsiidi [[erikaal]] on 2,7. Kaltsiidil on tugev [[kaksikmurdumine]].
Kaltsiit on tavaline ning väga laialt levinud [[mineraal]]. Kaltsiit on [[lubjakivi]] ning [[marmor]]i põhiline koostismineraal. Kaltsiidist koosneb [[allikalubi]], [[Stalaktiit|stalaktiidid]] [[koobas]]tes, [[kriit]], [[travertiin]] jne. Kaltsiiti leidub ka [[tardkivim]]ites, mõnedes [[karbonatiit]]ides on ta peamine mineraal. Samuti esineb kaltsiiti koos [[maakmineraal]]idega ning [[liivakivi]]des [[Tsement (geoloogia)|tsemendina]]. Paljud [[Meri|merelised]] [[organism]]id ehitavad oma koja kaltsiidist või selle [[
Kaltsiidi kristallid sarnanevad kvartsi kristallidega, kuid kaltsiit on eristatav kvartsist tuhmima läike ning väiksema [[kõvadus]]e poolest. Samuti on kaltsiit [[hape]]te toimel [[Lahustumine|lahustuv]], kvarts aga mitte. Samamoodi happetestiga saab eristada kaltsiiti ka teisest levinud [[karbonaatkivim]]eid moodustavast mineraalist [[Dolomiit|dolomiidist]].
| |||