Tantsuansambel Sõprus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida:
Sõprus on 1946. aastal loodud Tööjõureservide tantsurühma õigusjärglane ning kannab Tantsuansambel "SÕPRUS" nime 1962. aastast. Tolleaegsed eeskirjad nägid ette, et tantsuansambli austava nimetuse pälvib kollekstiiv, kes on piisavalt kõrgel kunstilisel tasemel ja suudab iseseisvalt välja tuua täispika tantsulavastuse.
Tantsukollektiivi loomisel oli Tööjõureservide rühma juhendajaks Robert Rood. 50-ndatel aastatel juhendas rühma tantsutaat [[Ullo Toomi]]. Tema rühmas alustas tantsijateed hilisem ansambli peabalettmeister
Ansambel tegutses pikka aega ENSV Riikliku Kutsehariduse Komitee egiidi all. Tulenevalt sellest on ansambel Sõprus üheks eripäraks võrreldes teiste tantsuansamblitega see, et ansambli noortantsijad ei ole ühest, vaid paljudest erinevatest koolidest. Ansambli koduks on pikka sega olnud Tallinna vanalinnas asuvas ajaloolooline [[Mustpeade Maja]]. Läbi aastate on tantsuansambel Sõprus oma kunstimeisterlikusega välja teeninud rea riiklikke tunnustusi, sh ENSV teenelise kolektiivi aunimetuse.
Tantsuansambel Sõprus teiseks eripäraks on eri rahvaste folklooril põhinevate uusloominguliste lavatantsude esitamine. Ansambel on läbi aastate toonud välja suuri tantsulavastusi, millega saavutas tuntuse ja tunnustuse. Ansambli näo on kujundanud Ilma Adamsoni autorilooming ja teiste rahvaste tantsuseaded. I.Adamsoni loomingust saab esile tuua tantse Koduvainul, Lainete mäng, Lõbus labajalg, Piigad elevil, Ilosa jt. Ansambel Sõprus repetuaaris on olnud üle 300 erineva tantsu. Neist pidevalt on repertuaaris 20-30 tantsu (sh vene, ukraina, saksa, iiri).
|