Redaktsioon: 25. jaanuar 2009, kell 21:45 redigeeri Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. veebruar 2009, kell 17:34 redigeeri eemalda Siim (arutelu \| kaastöö) 15 888 muudatust P →‎Geoloogia Uuem muudatus →
13. rida: Sarnaselt teiste Kanaari saartega on La Palma vulkaaniline saar, olles [[Kuum täpp\|kuuma täpi]] kohal asuva [[liitvulkaan]]i tipuks. [[Maakoor]]e paksus La Palma all on umbes 12 km. Paksus suureneb järsult ida suunas, olles saarestiku idapoolse saare [[Lanzarote]] all juba 20 km. Vulkaan, mille tipuks on La Palma, on kokku ligikaudu 6000 meetri kõrgune, millest umbes 3500 on merepinnast allpool ja 2500 ülalpool. La Palma on [[laam]]ade piirialadest eemal asuv ookeaniline saar, mille teke on seostatav kuuma täpi [[vulkanism]]iga. Vanimaks eristatavaks kivimkihiks on nn '''basaalkompleks''', mis peale La Palma [[Paljandumine\|paljandub]] veel ka [[Gomera]] ja [[Fuerteventura]] saarel. Basaalkompleksi katvaid kivimikihte nimetatakse '''Seeria I''' (tekkinud [[Miotseen]]is), '''Seeria II''' ([[Pliotseen]]is) ja '''Seeria III''' ([[Pleistotseen]]ist tänaseni).<ref>Martínez-García, E. (1997). Spain. Entsüklopeedias Moores, Eldridge M. & Fairbridge, Rhodes W. (Toim.), Encyclopedia of European and Asian Regional Geology (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 666–682. ISBN 0412740400</ref> Basaalkompleks algab [[turbidiit]]idega, mida katab paks veealuste [[Vulkaaniline kivim\|vulkaaniliste kivimite]] kiht Kesk-[[Oligotseen]]ist. Need kihid on omakorda lõigatud paljudest [[Aluseline kivim\|aluselise]] ja [[Ultraaluseline kivim\|ultraaluselise]] koostisega [[daik]]idest ja teistest [[intrusiiv]]idest. Basaalkompleksil lasuvad juba veepealsetes tingimustes moodustunud vulkaaniliste kivimite kihid, mis jaotatakse kolmeks. Seeria I (14,5...8,5 [[Mega-aasta\|Ma]]) koosneb [[Leeliskivim\|leeliselisest]] [[Basalt\|basaldist]], [[Trahhüüt\|trahhüüdist]], [[Rüoliit\|rüoliidist]] ja [[Fonoliit\|fonoliidist]]. Seeria I moodustumise käigus tekkis hiiglaslik [[kilpvulkaan]]. Seeria II (5,3...2,9 Ma) koosneb valdavalt [[Nefeliniit\|nefeliniidist]], [[Basaniit\|basaniidist]], ~~[[Trahhüüt\|~~trahhüüdist]] ja ~~[[Fonoliit\|~~fonoliidist]]. Seeria III (2,9...) koosneb valdavalt basaldist ja leeliselistest purskekivimeist. Trahhüüti on vähesel määral ning rüoliit, mis on esindatud näiteks [[Gran Canaria]]l, puudub pea täielikult.<ref>{{netiviide \| URL = http://www.mantleplumes.org/Canary.html\| Pealkiri = The Canary Islands Hot Spot\| Autor = José Mangas Viñuela\| Failitüüp = \| Täpsustus = \| Väljaanne = MantlePlumes.org\| Aeg = \| Koht = \| Väljaandja = \| online = \| Keel = inglise keeles}}</ref> La Palma on Kanaari saarte kõige aktiivsema vulkanismiga piirkond. Umbes 500 000 aastat tagasi moodustus [[Taburiente vulkaan]]i kokkukukkumise tulemusel samanimeline [[kaldeera]] (''[[Caldera de Taburiente]]''). [[Ajalooline aeg\|Ajaloolisel ajal]] toimunud [[Vulkaanipurse\|vulkaanipursked]] La Palmal on toimunud aastatel [[1435]], [[1585]], [[1646]], [[1677]]–[[1678]], [[1712]], [[1949]] ja [[1971]].<ref>Sigurdsson, H. (1999). Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 1383. ISBN 012643140X</ref>

La Palma: erinevus redaktsioonide vahel