Gösta Berlingi saaga: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Teabekast, toimetamine
1. rida:
{{Raamatu info
{{keeletoimeta}}
| nimi = Gösta Berlingi saaga
"'''Gösta Berlingi saaga'''" on rootsi [[kirjanik]]u [[Selma Lagerlöf]]i [[romaan]].
| orig_tiitel = Gösta Berlings saga
| tõlge = [[Marje Pedajas]]
| kaane_pilt =
| alltekst =
| autor = [[Selma Lagerlöf]]
| kaane_kujun = [[Ernst Kollom]]
| riik = {{PisiLipp|Rootsi}}
| keel = [[rootsi keel|rootsi]]
| žanr = [[romaan]]
| kirjastaja = Hellberg
| ee_kirjastaja = [[Noor-Eesti]]
| avald_kuup = 1939
| ee_avald_kuup = 1891
| lehekülgi = 561
| isbn = [[Eri:BookSources/9985655419|9985655419]]<br>(2006. a. trükk)
}}
"'''Gösta Berlingi saaga'''" on rootsi [[kirjanik]]u [[Selma Lagerlöf]]i esimene [[romaan]]. Teos ilmus 1891. aastal, kui Selma Lagerlöf töötas õpetajana ning on tema kodulääni lugu nii tegelikkuses, legendides ja muistendites kui ka autori mõttekujutuses. Teoses on [[maagiline realism|maagilise realismi]] sugemeid.
 
== Sisu ==
Romaan ilmus 1891. aastal, kui Selma Lagerlöf töötas õpetajana.
LagerlöfiTegevus koduläänitoimub lugu nii tegelikkuses, legendides ja muistendites kui ka autori mõttekujutuses[[1820. Tegevusaastad|1820ndates]] on viidud tagasi 1830-ndatesse aastatesse, aegaajal, mil [[Rootsi]] aadelkonnas ilmnesid esimesed lagunemise märgid. Aadlikud, kel polnud äritaipu, hakkasid äkiühtäkki vaeseks jääma. Teos süveneskäsitleb [[Värmlandi lään|Värmland]]i Varmländi saaga- ja legendidemaailmalegendimaailma, kooskülasolles kooskõlas ajastuga, kus hiilguse kadumisest hoolimata elati lõbusalt ja seiklusjanuseltseiklusjanuliselt. Gösta Berling olion hea väljanägemisega pastor, kes kaotab joomise pärast oma töö joomise pärast. Peagi Gösta joob kõrtsis maha kõrtsis jahukoti, mis tema kitsi ja karmi käega tütar oli andnudaidanud. Süümepiinad viivad tedata enesetapumõtetele, kuid Gösta päästab majaproua, ja maagikaevanduste omanik, Ekeby valitsejanna, kes paigutab ta oma mõisa "kavaleritiiba". Sealt algabki saaga.
 
Ekebyl on kokku 12 kavaleri,kes ilustamata on karile heidetudjooksnud eludega inimesed, keda majaproua oma armust peab üleval majaproapeab. Autori käsitluses muutuvad need mehed legendaarseteks tegelasteks, kes teevad VarmländieluVarmländi elu huvitavamaks, lõbusamaks ja salapärasemaks. Siin kohtab endisi sõjaväelisisõjaväelasi, hiiglasthiiglasekasvu kasvu[[sakslased|sakslast]] sakslast, leebet ja vaga meest, kes püüdis olipüüab "liigaselle heailma sellejaoks maailmaliiga jaokshea" olla, muusikut, kes igatsesigatseb koju, kuidja sinna saades põgenes sealt kohe tagasi põgeeb. Kõik on julged mehed, kuid keegi ei viitis tööd teha ega raha koguda. Ilma nende laulu ja pillimänguta ei oleks õiget hoogu ei küla-, pulma- ega juubelipidudel.
Gösta on kavaleridest kõige kavalam, leidlikum ja ilusam. Tema võluvale jutule ei saa keegi vastupannavastu panna. Gösta elu sisukoosneb on seiklusedseiklustest ja elamusedelamustest. AlatiTa on alati valmis aitama, kuid mitte kunagi valmis ennast tüdrukuga siduma. TegelasGösta on romantiline tegelaskuju, keda võib võrrelda nii [[Don Quijotet,Quijote]]'i kuidkui ka [[Peer Gynt (tegelane)|Peer GyntiGynt]]iga.
Teos on romaani ja realismi segu. Tegevustik on täpselt dateeritud, kuid Gösta on pigem esitatud romantilise tegevlas kujuna.
 
[[Kategooria:Rootsi kirjandus]]
[[Kategooria:Romaanid]]
[[Kategooria:1891]]
 
[[de:Gösta Berling]]