Redaktsioon: 25. detsember 2008, kell 23:26 redigeeri RobertRSMN (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 24 535 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. veebruar 2009, kell 01:12 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 973 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Piispa Henrik ja Lalli.jpg\|thumb\|250px\|Piiskop Henrik ja Lalli, "Missale Aboense", [[1488]]]] [[Pilt:Henrik Lalli Ekman.JPG\|thumb\|250px\|[[C. A. Ekman]]i piiskopi tapmist kujutav maal ([[1854]])]]▼ [[Pilt: Köyliö.vaakuna.svg\|thumb\|150px\|[[Köyliö vapp]], mis kujutab piiskopi [[mitra]]t ja Lalli [[kirves]]t]]▼ '''Lalli''' oli [[legend]]i järgi [[12. sajand]]il elanud [[soomlased\|soome]] [[talupoeg]], kes tappis väidetava [[Uppsala]] [[piiskop]]i [[Henrik (Uppsala piiskop)\|Henriku]] [[Köyliö järv]]e jääl 20. jaanuaril millalgi [[1150. aastad\|1150. aastatel]]. 31. rida ⟶ 28. rida: ==Legend piiskopi tapmisest== ▲[[Pilt:Henrik Lalli Ekman.JPG\|thumb\|250px\|[[C. A. Ekman]]i piiskopi tapmist kujutav maal ([[1854]])]] "Piispa Henrikin surmavirsi" jutustab piiskopi tapmise loo. Lalli-nimelise talupoja naine (teiste versioonide järgi ka ema või teenija) Kerttu (Gertrud) oli üksi kodus, kui piiskop temalt söögikraami käinud palumas. Piiskop saanud täiendust nii enda kui ka hobuse toiduvarudele ning maksnud kõige eest rikkalikult. Teise versiooni järgi olevat Kerttu võõrustamisest keeldunud ning piiskop olevat söögikraami vägisi kaasa võtnud, kuid kõige eest ikkagi tasunud. Et aga Kerttu võõraid ei sallinud, valetas ta Lallile, et piiskop jättis kraami eest maksmata. Lalli sattus raevu ja asus piiskopi reisiseltskonda kirvega suuskadel või hallil hobusel taga ajama. Piiskop aimas oma surma ette ning palus teenijatel pakku minna ning hiljem tema laiba ära viia. Kohta, milleni nad jaksavad tema surnukeha kanda, pidid nad ehitama Soome esimese [[kirik]]u. Teise versiooni järgi pidi kirik ehitatama kohta, kuhu rege vedavad härjad seisma jäävad. Piiskopi viimane soov hiljem täideti, ning Soome esimene kirik ehitati väidetavalt [[Nousiaineni vald\|Nousiainenisse]]. Märke sellest, et Nousiainenis oleks 12. sajandil kirik olnud, ei ole aga leitud. 45. rida ⟶ 43. rida: Üht versiooni sündmustest kirjeldab ka [[Kanteletar]]. ▲[[Pilt: Köyliö.vaakuna.svg\|thumb\|150px\|[[Köyliö vapp]], mis kujutab piiskopi [[mitra]]t ja Lalli [[kirves]]t]] ==Lalli rahva mälus== Mitmes Soome ajalooõpikus väidetakse siiani, et nende legendide tegelaste näol on tegu reaalselt eksisteerinud inimestega. Aastal [[2002]] ilmunud "Aikamatka Suomen historiaan" väidab, et nii piiskop Henrik kui ka Lalli Lalloila talust olid ka tegelikult olemas. Sama on kirjas õpikus "Historian tuulet", kuigi täpsustatakse, et puuduvad tõendid, et piiskop ja Lalli oleksid kunagi kohtunud. 55. rida ⟶ 54. rida: [[Suured soomlased\|Kõigi aegade suurima soomlase]] hääletusel [[2004]]. aastal sai Lalli 14. koha. ==Viited==▼ {{viited}}▼ ==Kirjandus== * [[Kristfrid Ganander]]: "[[Mythologia Fennica]]", Recallmed [[1995]], ISBN 951-9221-72-7 * [[Martti Haavio]]: "Piispa Henrik ja Lalli – Piispa Henrikin surmavirren historiaa", WSOY [[1948]] ▲==Viited== ▲{{viited}} ==Välislingid==

Lalli (piiskopitapja): erinevus redaktsioonide vahel