Grigori Rasputin: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Rasputini isa oli Jefim Jakovlevitš Rasputin ([[1842]]–[[1916]]), ema aga Anna Vassiljevna. Mõlemad pärinesid tavalistest taluperedest. Ka Rasputin oli oma elu esimesed 25 aastat tavaline talupoeg, ehkki paistis silma joomise ja vargustega. Kuid ühel korral, kui ta varguste eest läbi peksti, toimus tas hingeline muutus ja ta muutus sügavalt usklikuks. Ta hakkas mööda Venemaa pühapaiku ringi rändama ning palvetas mitu korda päevas. Peagi omandas ta oma kodukohas selgeltnägijast pühamehe kuulsuse (näiteks olevat ta ette kuulutanud koduküla mahapõlemist). Talle tekkis palju enamasti naissoost austajaid.
Tsaaripere lähikonda sattus Rasputin peamiselt tänu kahele asjaolule. Esiteks oli tsaarinna Aleksandra Fjodorovna huvitatud [[müstitsism]]ist ja [[okultism]]ist ning vajas enda ebakindluse peletamiseks omale "pühameest" (enne Rasputinit oli tal neid olnud juba mitu), kes annaks talle teada, kuidas Jumal tahab, et Venemaad juhitaks. Teiseks põdes tema poeg Aleksei [[hemofiilia]]t ning arstid ei andnud poisile paranemislootust. Nii jäi ka selles
Vene eliidi seas tekkis "harimatu talupoja" (Rasputin oskas vaevu kirjutada) suhtes tugev vastumeelsus, ka monarhistid uskusid, et Rasputin hukutab nii tsaariperekonna kui ka riigi. Ta sekkus eriti [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal üha enam poliitikasse, määras ministreid ja muid olulisi riigiametnikke. Kirikuringkonnad süüdistasid teda ketserluses, aristokraatia aga liiderlikkuses. Ilmselt oli mõlemal poolel teatud määral õigus, kuid et Rasputinile kuulus tsaariperekonna absoluutne toetus, ei kõigutanud süüdistused tema võimupositisooni sugugi.
| |||