Atoll: erinevus redaktsioonide vahel

[[Korall]]idele ja [[vetikad|vetikatele]], mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas [[hapnik]]urikas ja soe [[merevesi]] ning küllaldaselt [[valgus]]t. Kõige sobivam [[temperatuur]] korallide kasvuks on 28...30 °C. SeegaSellest võimesaab järeldada, et atolleatollid võib leidaesinevad madala ja puhta veega [[troopika|troopilise]] ja [[Ekvatoriaalne kliimavööde|ekvatoriaalse]] [[kliima]]ga [[ookean]]ides. Korallidele "meeldib"sobib hästi [[laine|lainetus]], sest lained rikastavad vett hapnikuga. [[Jõgi|Jõgede]] [[suue|suudmealadel]] [[korallriff]]e ei ole, sest jõe [[sete|setted]] teevad vee sogaseks, mis korallidele ei sobi. Samuti ei meeldi korallidele [[riimvesi]]. Suurte jõgede, nagu( näiteks [[Amazonas]],) [[Suue|suudmealadel]] korallrahusid ei ole. Korallid ei kasva sügavamal kui 20...25 meetrit merepinnast, sest koos korallidega atolle ehitavad [[Protistid|ainuraksed]] [[vetikad]] vajavad [[fotosüntees]]i võimaldamiseks valgust.

Atollid tekivad tavaliselt [[vulkaan|vulkaanilisi]] [[saar]]i kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt [[erosioon]]i, aga ka [[Vulkaaniline materjal|vulkaanilise materjali]] jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu ja kasvatavad rifi järjest kõrgemaks. Lõpuks vajub saar vee alla ning moodustubki atoll, mille keskel on enamvähem ümara kujuga laguun. Selle [[teooria]] pakkus esimesena välja [[Charles Darwin]] ja see on [[TeadlaneTeadlased|teadlaste]] seas aktsepteeritud tänaseni.