Impaktstruktuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt [[Meteoriit|meteoriidid]], aga võib esineda ka [[asteroid]]i või [[Komeet|komeedi]] kokkupõrkeid planetaarse taevakehaga. Meteoriidi poolt põhjustatud impaktstruktuuri nimetatakse '''meteoriidikraatriks'''.
Impaktstruktuurid on kõige laiemalt levinud [[pinnavorm]]id [[Päikesesüsteem]]is. Ainus ilma impaktstruktuurideta tahke pinnaga Päikesesüsteemi taevakeha on [[Io (Jupiter)|Io]].<ref>Lowman, Paul D. Jr. (1997). Earth. Entsüklopeedias Shirley, James H. & Fairbridge, Rhodes W. (Toim.), Encyclopedia of Planetary Sciences (Encyclopedia of Earth Sciences Series). Springer. Lk 196. ISBN 0412069512</ref> Selle põhjuseks on Io väga aktiivne vulkanism. Io on kõige aktiivsema vulkanismiga Päikesesüsteemi taevakeha.<ref>Lopes-Gautier, Rosaly (1999). Volcanism on Io. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 709–726. ISBN 012643140X</ref>
Impaktkraatreid jagatakse [[Lihtkraater|liht-]] ja [[Komplekskraater|komplekskraatriteks]]. Lihtkraater on [[negatiivne pinnavorm]], mille sügavaim koht on kraatri keskel. Kuulus lihtkraater on Barringeri kraater Arizonas, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Komplekskraatril on aga kraatri keskel [[keskkõrgendik]], mille teket seostatakse [[kivim]]ite [[Elastsus|elastse]] tagasilöögiga vahetult peale [[impaktor]]i põhjustatud ülerõhu taandumist. Lihtkraatrid on väiksemad ning seega ka tekitatud väiksema impaktori poolt. See, kas tekib liht- või komplekskraater, sõltub paljudest asjadest. Näiteks sellest, kas impaktor kukub maismaale või vette, sõltub ka langemisnurgast, langemiskiirusest, suurema taevakeha [[gravitatsioonikiirendus]]est jne. Kõige suuremad lihtkraatrid [[Maa (planeet)|Maa]] pinnal on 20-kilomeetrise läbimõõduga. Kõige väiksemad komplekskraatrid on aga 5-kilomeetrised.
20. rida ⟶ 22. rida:
Maa varases arengustaadiumis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi toimus tema pinna väga intensiivne "pommitamine". Tänapäeval usutakse, et siis moodustus ka Maa ainus looduslik kaaslane Kuu. Maa põrkas arvatavasti kokku umbes [[Marss|Marsi]] suuruse taevakehaga, mille tagajärjel paiskus Maa [[Orbiit|orbiidile]] palju kivimmaterjali, mis ühtseks taevakehaks kogunedes moodustaski Kuu. [[Suur pommitamine|Suure pommitamise]] tagajärjel sulas Maa tõenäoliselt täielikult üles, mis viis kihilise ehituse tekkeni ([[tuumas]] [[raud]] ja [[nikkel]], ülalpool [[silikaatsed mineraalid]]). Siiani säilinud [[Maa sisesoojus]] on osaliselt pärit just suure pommitamise aegadest, sest [[kivim]]id on väga halvad [[Soojusjuht|soojusjuhid]] ning Maal kulub täieliku jahtumiseni veel miljardeid aastaid.
==Viited==
{{viited}}
==Välislingid==
| |||