Loogiline võimalikkus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
65. rida:
3. Kolmandasse tüüpi kuuluv stsenaariumide klass on ''B''. Vastav propositsioonide klass määratletakse näiteks küsimusega "Kas on võimalik, et maailmas kunagi juhtub miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik?"
 
4. Neljandasse tüüpi kuuluv stsenaariumide klass on ''A'' ja ''B'' [[ühisosa)]] <i>A</i>&nbsp;&cap;<i>B</i>, mis on [[tühi klass]] <math>\emptyset</math>.Vastav propositsioonide klass määratletakse näiteks küsimusega "Kas on võimalik, et kõik, mis maailmas iganes juhtub, on füüsiliselt võimalik [[ja]] maailmas juhtub kunagi miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik?"
 
5. Viiendasse tüüpi kuuluv stsenaariumide klass on klassi ''A'' mõni mittetühi [[pärisalamhulk|päris]][[alamklass]], see tähendab, mittetühi stsenaariumide klass, mille kõik [[element (matemaatika)|elemendid]] on füüsiliselt võimalike maailmade stsenaariumid, kuid mis ei lange klassiga ''A'' kokku. Vastav propositsioonide klass määratletakse näiteks küsimusega "Kas on võimalik, et kõik, mis maailmas iganes juhtub, on füüsiliselt võimalik, [[ja]] see-ja-see maailmas kunagi juhtub?" Siin on eelduseks, et see-ja-see on füüsiliselt võimalik, kuid mitte füüsiliselt paratamatu.