Redaktsioon: 4. veebruar 2009, kell 21:14 redigeeri 85.253.44.216 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. veebruar 2009, kell 21:18 redigeeri eemalda 85.253.44.216 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=veebruar\|aasta=2009}} '''Dementsus''' on [[sümptom]]ite kompleks ehk [[sündroom]], mida iseloomustab peamiselt [[intellekt\|intellektuaalsete]] võimete taandareng.<ref>[http://www.med24.ee/eesti/perearst/teadustoo_ja_koolitus/article_id-714 Ülevaade dementsuse sagedasematest põhjustest]</ref><ref>[http://www.med24.ee/eesti/perearst/praktiline_nouanne/article_id-821 Mälu, dementsuse ja vananemise seosed]</ref> Lisaks intellektihäiretele on iseloomulik ka [[mälu]]häirete esinemine. Lisaks võivad esineda häired kõigis teistes [[psüühiline funktsioon\|psüühilistes funktsioonides]] - [[tundeelu]]s, [[tahteelu]]s, [[taju]]mises, [[mõtlemine\|mõtlemises]], [[instinkt]]ides. '''Dementsus''' on seisund, mis tekib [[intelligentsus\|intellektuaalsete võimete]] [[taandareng]]u tulemusena varem normaalse intellektitasemega [[täiskasvanu]]d inimesel, mis ilmneb selge teadvuse juures (nt. [[deliirium]]i puudumisel). Kõige sagedasem dementsuse põhjus on [[Alzheimeri tõbi]]. Arstiteaduses on mõistel ''dementsus'' kahene tähendus: 9. rida: Kulgemise tähendus sisaldab endas muutumist. Algtase <-> lõpptase. See tähendab järgmist - kui toimub inimese intellektuaalsete võimete [[kahjustus]], siis akadeemilises mõttes tähendab see dementsust. Hoolimata sellest, et lõpptase võib olla [[populatsioon]]i [[keskmine\|keskmisest]] tasemest kõrgem. Näiteks: inimese [[IQ]] [[väärtus]] 30 aastaselt oli 160, aga 60 aastaselt 120. On toimunud [[IQ]] väärtuse [[nihe]] ja seetõttu on olnud tegemist dementsusega kulgemise tähenduses. ~~==Diagnostilised kriteeriumid==~~ ~~Diagnostilised kriteeriumid nõuavad mäluhäire esinemist ja häireid vähemalt ühes järgmistest valdkondadest:~~ kõne otsustusvõime abstraktne mõtlemine tegutsemisoskus konstruktiivne mõtlemine visuaalne äratundmine Seejuures defitsiit peab olema küllaldane häirimaks igapäevast elutegevust, tööülesannete täitmist või muud sotsiaalset tegevust. Laialdaselt on kasutusel lühikesed vaimse seisundi standardtestid, nagu [[minimental-test\|vaimse seisundi miniuuring]] (''Mini-Mental Status Examination'') ja Blessedi lühike dementsusskaala (''Short Blessed Dementia Scale''). ==Dementsuse põhjused== ~~Termin ''dementsus'' ei sisalda spetsiifilist põhjust, progresseeruvat kulgu ega pöördumatust.~~ Dementsus võib tekkida mitmesuguste elupuhuste väliskeskkonna mõjurite ja haiguste tõttu, mille tulemusena kaasub ajukahjustus: Ajutraumad 34. rida ⟶ 23. rida: Lapseeas esinevat intellektuaalsete võimete püsivat väljaarenematust nimetatakse [[vaimne alaareng\|vaimseks alaarenguks]] ehk vananenud nimetusega oligofreeniaks. Intellektuaalsete võimete arengu ajutist hilinemist nimetatakse [[vaimse arengu mahajäämus]]eks. ==Differentsiaaldiagnostika== Dementsuse [[diagnoos\|diagnostikal]] tuleb eelkõige välistada seisundid, mille puhul on esiplaanil mäluhäired ja intellektuaalsete võimete alanemine on tagasihoidlik või üldse puudub: [[Orgaaniline amnestiline sündroom]] [[Kerge kognitiivsete funktsioonide häire]] [[Traumajärgse ajukahjustuse sündroom]] [[Pseudodementsus]] Samuti tuleb dementsuse diagnoosimisel silmas pidada [[vaimne alaareng\|vaimse alaarengu]] võimalust. ==Kasutatud kirjandus== Zaidat O O, Lerner A J. ''Neuroloogia taskuraamat''. Medicina 2004. Lk 50-51. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Psühhiaatria]]

Dementsus: erinevus redaktsioonide vahel