Erinevus lehekülje "Kihtvulkaan" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 47 baiti ,  11 aasta eest
resümee puudub
P (robot lisas: sl:Stratovulkan)
[[Image:FujiWestView2157.jpg|thumb|right|[[Jaapan]]laste püha mägi [[Fuji]] on tüüpiline kihtvulkaan.]]
 
'''Kihtvulkaan''' ehk '''liitvulkaan''' on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt [[Koonus|koonilise]] kujuga vulkaaniline [[pinnavorm]], mis on tekkinud [[vulkaanilõõr]]ist pärit [[Vulkaaniline materjal|vulkaanilise materjali]] kuhjumisel maapinnal.
 
Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad [[subduktsioonivöönd]]i [[vulkanism]]iga. Reeglina kujutavad inimesed [[vulkaan]]i just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad [[reljeef]]is hästi esile. Enamik [[Ajalooline aeg|ajaloolise aja]] suuremaid ja kuulsamaid [[Vulkaanipurse|vulkaanipurskeid]] on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on [[polügeneetiline vulkaan]].
 
Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on [[Positiivne pinnavorm|positiivsed]], erandiks on vaid [[kaldeera]]d ja [[maar]]id. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on [[kilpvulkaan]]id ja kõige väiksemad [[šlakikoonus]]ed. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on [[nõlv]]a [[kaldenurk]]. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt [[Basalt|basaldist]], mis suhteliselt väikse [[viskoossus]]e tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega [[laava]] ja [[püroklastiline materjal]]) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest [[laava]] ja [[tefra]] kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. [[IngliseEnamiku keel|Ingliskeelses]]kihtvulkaanide kirjandusesehitus on seetõttukeerukam hakatudning ''stratovolcano''seetõttu asemelnimetatakse kasutamaneid terminitsageli ''compositeka volcano''[[liitvulkaan]]ideks (eestimitme keelesvulkaani '''liitvulkaan'''),liitumisel mistekkinud vastabkeeruka pareminiehitusega kihtvulkaani olemusele. Liitvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks šlakikoonuseidmägi).
 
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata [[Konvergentne vöönd|konvergentses vööndis]] [[Mandriline laam|mandrilise]] ja [[Ookeaniline laam|ookeanilise laama]] kokkupõrkepiiril. Divergentses vööndis ehk [[laam]]ade lahknemispiirkonnas on kihtvulkaanid harvaesinevad (näiteks [[Kilimanjaro]]). [[Ookeani keskahelik|Ookeanide keskahelikel]] kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta [[Island]] ([[Hekla]] ja [[Askja]]), mis peale asetsemise keset ookeani keskahelikku asub ka [[Kuum täpp|kuuma täpi]] kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Kuuma täpi kihtvulkaanid on morfoloogiliselt eristamatud subduktsioonivööndite vulkaanidest. Erinevused tulevad ilmsiks kui uurida vulkaaniliste kivimite [[petrograafia]]t ja [[petrokeemia]]t.
 
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast [[Ränidioksiid|ränirikkam]]. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt [[Plahvatuslik vulkanism|plahvatuslikkuse]], sest väheneva [[Rõhk|rõhu]] tõttu magmast vabanevad [[gaas]]id ei pääse vulkaanilõõrist välja. Subduktsioonivööndite kihtvulkaanide laava on lisaks ka veerikkam, mis võimendab vulkaani plahvatuslikkust. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise, näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Näiteks [[Etna]] ja [[Stromboli]] on tuntud peaaegu pideva tegutsemise järgi, samas on Fuji viimasest purskest möödunud juba 300 aastat, rääkimata vulkaanidest, mis pole tegutsenud tuhandeid aastaid, kuid mille arvamine [[kustunud vulkaan]]ide hulka võib olla ennatlik. Plahvatuslike pursetega on seotud ka püroklastilise materjali teke, mis vulkaani nõlvadel tihti kiht-kihilt vaheldub laavavooludega.
 
==Vaata ka==
15 887

muudatust