Redaktsioon: 7. september 2008, kell 12:45 redigeeri Avjoska (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 91 591 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 4. veebruar 2009, kell 19:22 redigeeri eemalda Kal (arutelu \| kaastöö) 352 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Esimene Nikaia kirikukogu''' peeti [[Nikaia]]s, tänapäeva [[Türgi]] aladel, [[20. mai]] kuni [[25. juuli]]l [[325]]. Selle kutsus kokku Rooma keiser [[Constantinus I]] 325. aastal. Tegemist oli esimese oikumeenilise, kõiki kristlikke piiskoppe ühendava konverentsiga. I Nikaia kirikukogu on tähtsaim [[kontsiil]] kirikuajaloos, selle tulemusena moodustati esimene ühtne kristlik doktriin, [[Nikaia usutunnistus]], millele põhinevad ka hilisemate kirikukogude otsused. Kontsiil kutsuti kokku, et lahendada Alexandria kirikus tekkinud erimeelsusi [[Jeesus]]e olemuse kohta ja tema suhte kohta Jumal-isaga. Sooviti otsustada, kas Jeesusel on sama olemus/substants (''ousia'') kui Jumal-Isal või sarnane. ~~Alexanria~~Alexandria Alexander ja Athanasius väitsid, et Jeesus ja Jumal on oma olemuselt üks ([[monofüsiitlus]]). Nende vastane oli populaarne piiskop Arius, kes väitis, et Jeesus ei ole Jumalaga üks, vaid lihtsalt ''sarnase'' olemusega. Kirikukogu hääletas üksmeelselt Ariuse vastu (vaid kaks olid poolt) ning pooldas Athanasiuse ja Alexandria Alexanderi seisukohta. Hääletamine ei olnud õiglane, paljudel Ariuse pooldajatel takistati kirikukogule jõudmist, tohutu tähtis oli ka keisri enese isiklik arvamus, kes kontsiilil samuti viibis. Constantinus andis selgelt mõista, et ei suhtu soosivalt Ariuse pooldajatesse, seetõttu juba pelgalt Constantinuse soosingu võitmiseks paljud hääletasid Ariuse vastu. Ariuse pooldajaid siiski kirikukogu otsusega vaikima panna ei suudetud, ariaanide ketserlik liikumine oli väga elujõuline ning võimas läbi terve esimese aastatuhande. Teine asi, mida Nikaia kirikukogul arutati, oli [[ülestõusmispühad]]e (paasapühad) kuupäeva kindlaks määramine. Tegemist oli tähtsaima pühaga kristlikus kalendris ning [[4. sajand]]il valitsesid suured erimeelsused pühade toimumise aja kohta kõikjal [[impeerium]]is. Kirikukogu otsustas, et Jeesuse ülestõusmist tuleb tähistada esimesel pühapäeval pärast esimest täiskuuööd, mis järgneb [[kevadine pööripäev\|kevadisele pööripäevale]]. See langes teisele kuupäevale kui juutide paasapühad, mis oligi eesmärk- sooviti vastanduda juutidele.

Nikaia I kirikukogu: erinevus redaktsioonide vahel