Telepaatiline lugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: Telepaatiline lugu (1970) jätkab suvel sõbrunenud alevipoiste Meeliku, Jürnase, Kauri ning linnatüdruk Kärdi, ja teiselt poolt kahe alevipoisi Peetri ja Riho seikluste kujutamist...
 
Resümee puudub
1. rida:
Telepaatiline lugu (1970) jätkab suvel sõbrunenud alevipoiste Meeliku, Jürnase, Kauri ning linnatüdruk Kärdi, ja teiselt poolt kahe alevipoisi Peetri ja Riho seikluste kujutamist.
 
Triloogia kolmandas osas tegeldakse varasemast veidi rohkem "südameasjadega". Kärdi suvevahegasuvevaheg maa-alevis hakkab lõppema ning Meelik kutsub ta surnuaiale, et talle "midagi tähtsat öelda". Kaur ja Jürnas märkavad Meeliku ja Kärdi kahtlast kadumist ning nad avastavad Jürnasel telepaatiliselt võimed, mille abil nad samuti surnuaiale saabuvad.
 
Kärdi vastu on hakanud huvi tundma ka Peetri sõber Riho, kes juba triloogia esimeses osas kujutatud Peetri väikevenna Madise kaudu proovib Kärdile läheneda. Tehakse plaan lüüa poiste ja Kärdi vahele "kiil", kasutades selleks jällegi Madist ning alevitüdrukut Marjut, kellega Rihol on hea läbisaamine. Peeter kutsub Kärdi jalutama ning "juhuslikult " satutakse Marju aeda.
 
Algab luuremäng, mis lõpeb Riho armetu vahelejäämisega. Ta hüppab tänava ääres seisva auto furgooni ning sõiduk liigub paigast - auto sõidutab Riho kaugele võõrale maanteele. ningTelepaatia ülejäänudabil ei õnnestu Rihot päästa ning lapsed on sunnitud koos Riho isaga (kes on ametilt taksojuht) saabunudminema Rihot otsima. Poiss leitakse ning sõidutatakse alevisse tagasi. Riho isa teatab, et sõidu eest tasub karistuseks Riho.
 
Kärt aga peab ikkagi linna sõitma. Meelik ja Kärt lepivad kokku, et jäävad kirjasõpradeks.