Detsembriinterventsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Selle teostamiseks moodustati Moskvas 16. detsembril 1924 „[[Sõjaline kolmik]]“, mille sõjaline peaspetsialist oli [[Punaarmee]] kindralstaabi ohvitser [[Harald Tummeltau]] <ref>Nimeliselt on tegemist „Kominterni Eesti sektsiooni sõjalise osakonnaga“ (vt Kas nad lahkusid Moskva rongiga, koost. J. Ant, Tallinn 1996, dokument nr. 8).</ref>. Eestis värbas vabatahtlikke kommunist [[Jaan Anvelt]], kes sai Kominternilt kõrget rahalist toetust </ref>Vt Toomas Hiio, 1924. aasta 1. detsembri mässukatse Eestis koos eel- ja järellooga (raamatus Mäss, vt. viide 1) lk 56.</ref>. Tegeliku rünnakuplaani järgi, mille koostasid [[Karl Trakmann]] (PA kindralstaabi ohvitser) ja [[Nikolai Riuhkrand-Ridolin]] (end. brigaadikomandör) Tallinnas, </ref>Vt voldik Revolutsiooni lipukandjaid. Nikolai Riuhkrand-Ridolin. „Kommunismiehitaja“ väljaanne, „Saarte Tr.“, 1968.</ref> moodustasid Leningradist kohalesaadetud Punaarmee komandörid</ref>Staabiülemana toimis PA kindralstaabi ohvitser Karl Rimm, kolme „pataljoni“ komandörid olid PA ohvitserid Aleksei Heints, Voldemar Puss ja Eduard Teiter. Elulood: Rimm: Nad kaitsesid Nõukogude võimu, toim. A. Liebman jt, Tallinn 1964, lk 172j (vrd ENE 1974, art. Rimm)</ref>. ööl vastu 1. detsembrit lööksalgad E.V. Riigikogu, riigivanema, siseministri, sõjaministeeriumi, sõjakooli, mõnede sõjaväeosade, raudteejaamade ja peapostkontori ründamiseks. 1. detsembril kell 05:15 alanud relvastatud rünnakus osales u 170 meest. Nõukogude Liidust saadeti detsembriinterventsiooni läbi viima 40-50 löökrühmlast (neist vähemalt 15 ohvitseri), Nõukogude Liidu palgalistest Eestis osales üle 40 isiku. Umbes kolm tundi kestnud tulevahetuses tapsid löökrühmlased 25 inimest, ründajatest langes 13. Teistes linnades kavandatud relvastatud tegevust kuskil ei alustatud. Detsembriinterventsiooni puhul väljakuulutatud sõjaseisukorra ajal hukkas välikohus 155 isikut.