Laava: erinevus redaktsioonide vahel

Maa geoloogilises ajaloos on esinenud episoode, kus teatud piirkonnas on maapinnale voolanud tohutud kogused peamiselt basaltset laavat, mille käigus on moodustunud [[Suur magmaprovints|suured magmaprovintsid]]. Sellised laavavoolud moodustavad hiiglaslike mõõtmetega [[basaltplatoo]]sid, mida nimetatakse ka trapikateteks. Selliste basaltplatoode mahud ületavad tihti 100 000 km³ (võrdluseks Laki vulkaanipurske käigus jõudis maapinnani "kõigest" 12,5 km³ laavat)<ref>Rast, Horst. (1988). Vulkaanid ja vulkanism. Tõlge saksa keelest: Alfred Reier. Valgus. Lk 55.</ref>. Tuntuim selline platoo on [[Dekkani basaltplatoo]], mille kogumaht on umbes miljon kuupkilomeetrit. Platoo moodustus [[Geoloogiline aeg|geoloogilises ajas]] võrdlemisi lühikese aja, mõne miljoni aasta jooksul. Selliste platoode teke pidi kindlasti tugevalt mõjutama Maa atmosfääri koostist ning [[kliima]]t ning basaltplatoode moodustumist ongi hakatud seostama massiliste [[Väljasuremine|väljasuremissündmustega]] Maa ajaloos, sest nad kipuvad olema samaaegsed.