Saksamaa 1945–1949: erinevus redaktsioonide vahel

1945. aasta juuli-august toimus [[Potsdami konverents]], kus arutasid sõja võitnud [[USA president]] [[Harry Truman]], [[NSVL]]-st [[Stalin]] ja [[Winston Churchill]] (hiljem Attlee) [[Suurbritannia]]st Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi, määrasid kindlaks poliitilised ja majanduslikud põhimõtted Saksamaa sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla.

Saksamaa jagamisega okupatsioonitsoonideks ei taotletud selle killustamist, vastupidisel arvamusel oli NSVL. Loodi Liitlaste Kontrollnõukogu, mille ülesandeks oli okupatsioonitsooni tsoonideokupatsioonitsoonitsoonide probleemide ühine lahendamine ja tulevikus nende taasühendamine. See nõukogu siiski ei toiminud NSVL eriarvamuste tõttu.

USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides teostasteostati [[1948]]. aastal [[rahareform]]i, mis ei meeldinud NSVLleNSVL-le ja Stalin otsustas liitlaste garnisoni Lääne-Berliinist välja tõrjuda. Selleks suleti kõik raud- ja maanteed, mis ühendasid Berliini lääneliitlaste okupatsioonitsoonidega. [[Berliini blokaad]] algas [[24. juuni]] [[1948]] ja kestis 324 päeva lõppeslõppedes mais 1949. Sellega soovis NSVL takistada ka liitlasi ühendamast Lääne-Berliini.

[[7. august]] [[1949]] kuulutataksekuulutati USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia okupatsioonitsoonides välja ühine [[Saksamaa Liitvabariik]] (SLV) ja 7. oktoobril 1949 kuulutabkuulutas NSVL oma tsoonis välja [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksamaa Demokraatliku Vabariigi]] (SDV).