Džaiv: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
JAnDbot (arutelu | kaastöö)
P robot lisas: uk:Джайв
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2009}}
'''Džaiv''' ([[inglise kkeel|inglise]] ''jive'') on [[Ameerika]] päritolu tempokas [[tants]], mida liigitatakse [[Ladina-Ameerika tantsud]]e hulka ning tantsitakse [[võistlustants]]us viimasena. Tempo on 42-4442–44 takti[[takt]]i minutis.
 
Džaiv pärineb [[Ameerika ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaguosa mustanahaliste seast. On oletatud, et nemad jäljendasid seminoli indiaanlaste sõjatantsu liigutusi, tõenäolisemalt on aga tantsu juured Aafrikas[[Aafrika]]s. Tantsu nimi võib tuleneda [[wolofi keel|wolofikeelsest]] sõnast ''jev'', mis tähendab 'halvustama'. Ameerika Lõuna mustade slängis tähendas ''jive'' luiskamist, liialdamist, silmatorkava välimusega eset, marihuaanat[[marihuaana]]t ja seksuaalvahekorda.
 
1880. aastatel levis lõunaosariikide mustade seas tants nimega ''[[cake walk]]'' (koogikõnd – nimetus pärines tavast, et kook oli tantsuvõistlustel auhinnaks). Saatvaks muusikaks oli ''[[ragtime]]''. Selline muusika ja tants said populaarseks ka [[New York|New Yorgis]] ja Chicagos[[Chicago]]s. [[20. sajandisajand]]i algul kui valgete ühiskonna käitumisnormid muutusid vabamaks, võtsid valged üle mõned energilisemad tantsud, mida seni olid tantsinud vaid mustanahalised - ''[[yankee tangle]]'', ''[[texas rag]]'', ''[[fanny bump]]'', ''[[funky butt]]'', ''[[squat]]'' jt. Paljud tantsud olid loomanimelised, algselt ilmselt pantomiimilise[[pantomiim]]ilise iseloomuga: ''[[turkey trot]]'', ''[[horse trot]]'', ''[[eagle rock]]'', ''[[crab step]]'', ''[[buzzard lope]]'', ''[[fish walk]]'', ''[[camel walk]]'', ''[[lame duck]]'', ''[[bunny hop]]'', ''[[kangaroo hop]]'', ''[[grizzly bear]]'', ''[[bunny hug]]''. Kõiki neid tantse tantsiti 4/4 taktimõõdus sünkopeeritud rütmiga ''ragtime''’i järgi. 1910. aastast alates hakati neid tantse tantsima järjest suvalises järjekorras; rõhuasetus läks sammudelt rütmile[[rütm]]ile. Samal aastal sai menukiks [[Irving BerliniBerlin]]i "Alexander's Ragtime Band".
 
1920. aastatel arenes ''ragtime swingiks[[swing]]iks''; tantsudest said populaarseks [[fokstrot]] ja [[tšarleston]], 1926 ka Detroidist pärinev ''[[black bottom]]''. Samal aastal avati New Yorgis Harlemis Savoy tantsusaal, kus mängis Fletcher Hendersoni jazzansambel. Tantsijad hakkasid kombineerima fokstrotti, tšarlestoni ja black bottomit ning erinevaid "loomasamme" ja kohandama seda segu jazzmuusikale. Sündis tants nimega ''lindy hop'', mis hiljem sai tuntuks ka ''jitterbug''i nime all.
 
Järk-järgult kujunes jitterbugist välja džaiv, mille põhisamm on kiire sünkopeeritud ''chasse'' (kõrvale-juurde-kõrvale) vasakule ja paremale, millele järgneb aeglasem samm taha ja keharaskuse tagasitoomine. Sammud tehakse päkkadel, keharaskus on toodud ette, puus liigub pool lööki pärast sammu. ''Chassed'' tehes on eespool olev jalg kõrgel päkal ning tagapoolne jalg tallal, mis loob "kaalutuse" illusiooni. Euroopas kirjeldas džaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944.
13. rida ⟶ 14. rida:
==Välislingid==
 
* [http://www.holgyvalasz.hu/video/jive_kriklivij.wmv videoVideo]
 
[[Kategooria:Tants]]