Vahejuhtum Marco Polo sillal: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) |
||
9. rida:
[[Jaapan]]i jaoks kujutas Kirde-Hiina [[20. sajand]]i esimesel poolel strateegiliselt olulist piirkonda.
Jaapani alaline sõjaline kohalolu [[Hiina]]s sai alguse aastatel [[1900]]–[[1901]], mil Jaapani armee aitas koos mitmete Euroopa riikide ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] üksustega maha suruda [[bokserite ülestõus]]u. Vastutasuks abi eest ülestõusu mahasurumisel said need välisriigid septembris 1901 allkirjastatud [[Bokserite protokoll]]iga õiguse jätta oma üksused strateegilistele positsioonidele [[Peking]]i ümbruses, et "tagada vaba ühendus pealinna ja mere vahel". Järgmisel, [[1902]]. aastal anti neile vägedele õigus ka Hiina valitsuselt luba küsimata ümber paikneda ja õppusi korraldada. Protokoll koos oma lisadega säilitas kehtivuse ka pärast Hiina Vabariigi väljakuulutamist [[
[[1920. aastad|1920.]]–[[1930. aastad|1930. aastatel]] nägi Jaapani mõjukas ohvitserkond Kirde-Hiinas üha enam territooriumi, mis tuleks kujundada puhvertsooniks Hiina ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vahel, mida Jaapan käsitles enda suhtes vaenuliku riigina. Samuti vajas Jaapani kiirelt arenev majandus täiendavat baasi oma vajaduste rahuldamiseks ja Jaapani kiirelt kasvav elanikkond täiendavat elamispinda. Aastatel [[1931]]–[[1932]] okupeeris [[Jaapani keiserlik armee]] mainitud eesmärke silmas pidades ilma oma valitsuse ametliku heakskiiduta [[Mandžuuria]] alad ja moodustas seal [[Mandžukuo]] marionettriigi, mida pandi juhtima Hiina viimane keiser [[Pu Yi]].
| |||