Redaktsioon: 26. märts 2008, kell 16:00 redigeeri Katriko13siki (arutelu \| kaastöö) 173 muudatust →‎Defitsiit ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. jaanuar 2009, kell 16:28 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 090 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{ToimetaAeg\|kuu=jaanuar\|aasta=2009}} ~~{{vikinda}}~~ '''Vitamiin B<sub>2</sub>''' on ~~'''~~[[stomatiit\|antistomatiitne~~'''~~]], ~~'''~~[[glossiit\|antiglossitne~~'''~~]] ja ~~'''~~[[dermatiit\|antidermatiitne~~'''~~]] [[vitamiin]]. ~~Piimas~~[[Piim]]as olevat riboflaviini nimetatakse '''laktoflaviiniks'''. ==Saamine ja depood== Toidus on vitamiin B<sub>2</sub> ~~koensüümina~~[[koensüüm]]ina [[flavoproteiinid]]es (va piimas). Seedeensüümid vabastavad neist vitamiin B<sub>2</sub>, mis imendub peensooles kandjavahendatud aktiivse transpordina (seda soodustavad [[sapphapped]]). Imendumist pärsivad [[alkohol]], [[kohv]], [[suitsetamine]], mitmed ~~antibiootikumid~~[[antibiootikum]]id, oraalsed [[Rasedusvastased vahendid\|kontratseptiivid]]. Riboflaviin fosforüülub koerakkudes [[FMN]]-ks, millest tekib [[FAD]]. Mõlema teket stimuleerivad [[kilpnääre\|kilpnäärme]] [[hormoonid]]. Tagavarad ~~neerudes~~[[neerud]]es ja ~~maksas~~[[maks]]as on suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu peab teda saama pidevalt toiduga: piim, [[jogurt]], maks, [[kala (toit)\|kala]], [[spinat]].▼ ▲Imendumist pärsivad alkohol, kohv, suitsetamine, mitmed antibiootikumid, oraalsed [[kontratseptiivid]]. Riboflaviin fosforüülub koerakkudes FMN-ks, millest tekib [[FAD]]. Mõlema teket stimuleerivad kilpnäärme [[hormoonid]]. Tagavarad neerudes ja maksas on suhteliselt tagasihoidlikud, mistõttu peab teda saama pidevalt toiduga: piim, jogurt, maks, kala, spinat. ==Biofunktsioonid== Tema bioaktiivsus realiseerub läbi koensüümsete vormide FMN ja FAD. Mõlemad on vajalikud redoksprotsesside [[ensüümid]]es, nt: * [[PyrDH]], * [[suktsinaadi DH]] (mis osaleb süsivesikute, rasvhapete ja aminohapete katabolismis), * [[ksantiini oksüdaas]] (rasvhapete oksüdatsiooni ja [[hingamisahel]]a ensüümid), * vitamiin B<sub>2</sub> ~~vajalik~~on vajalik [[juuksed\|juuste]], [[nahk\|naha]], [[küüs\|küünte]] normaalseks arenguks ja nägemisprotsessis. ==Defitsiit== Normaalsel toitumisel ei esine. Kestev alkoholi, kohvi ja musta tee tarbimine, suitsetamine, antibiootikumid, piimaproduktide puudus toidus ja kestev väga rohke [[suhkur\|suhkru]] tarbimine viib teatud defitsiidi kujunemisele. Esmatunnused: 19. rida ⟶ 22. rida: * depressioon [[Avitaminoos]]: * ~~keele~~[[keel]]e ja ~~limaskesta~~[[limaskest]]a põletikud * silmade valguspelgus * [[dermatiit]] nina ja silmade ümbruses NB! Enamasti on avitaminoosi puhul tegu ka ~~tiamiini~~[[tiamiin]]i, ~~niatsiini~~[[niatsiin]]i, [[vitamiin B6\|vitamiin B<sub>6</sub>,]] ja [[foolhape\|foolhappe]] defitsiidiga. ==Manustamine== Vajalik kolmetasandiline lähenemine: * absoluutne tagatav miinimum 1,4-...1,7mg (RDA) * tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 5mg * terapeutiline tase alates 25mg. 37. rida ⟶ 40. rida: Võimalusel tuleks manustada koos tiamiimi, niatsiini, vitamiin B<sub>6</sub>, vitamiin C ja foolhappega. ~~----~~ Päevane ohutu totaalkogus korduval manustamisel on 100mg ja ühekordsel 200mg. Toksilisust pole täheldatud. [[Kategooria:Vitamiinid]] [[Kategooria:B vitamiinid]] [[Kategooria:Toiduvärvid]]

B2-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel