Sindi-Lodja asulakohad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Boy (arutelu | kaastöö)
P Pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Boy
Aivar100 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
'''Reiu asulakoht''' ehk '''Sindi-Lodja I''' on 11000 aasta vanune asulakoht Reiu jõe suudmealal, Pärnu maakonnas.
 
Arheoloog [[Aivar Kriiska]] avastas oktoobris 2000 Pärnumaal [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] suudmes umbes 11 000 aastat vana eestlaste esivanemate muistse asulakoha. Leitud asulakoht on vähemalt sama vana kui seni Eesti kõige vanemaks peetud [[Pulli asula]]
 
Kriiska võttis Reiu jõe suudme lähema uurimise ette pärast seda, kui [[Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium]]ihumanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilane Lauri Mikkelsaar oli leidnud Reiu jõe suudmest [[nukleus]]enukleuse, [[kivikirves|kivikirve]], luust teraviku ja teisi [[kiviaeg]]seid esemeid ning viinud leiud Pärnu muuseumisse, mispeale arheoloog Ulla Saluäär Kriiskaga ühendust võttis.
 
Hilisemal kaevamisel leidsid Kriiska, Saluäär ja Mikkelsaar kolme-nelja meetri sügavuselt pooleteise meetri ulatuses ligi 20 cm paksuse huumusekihi, mis Kriiska hinnangul oli samasugune nagu Pullis. Sealtsamast leiti kolm tulekivikildu ja luutükk. Üks tulekivikildudest on punakas – niisugust tulekivi on Eestis seni leitud vaid Pullist.
10. rida:
Kriiska sõnade järgi on Sindi-Lodja asulakoht keeruline muistis, kus on mitu asustuskihti. Et lähikonnast on leitud teisi, praeguste andmete kohaselt nooremaid asulakohti, on tema täpsem nimetus Sindi-Lodja I.
 
Sindi-Lodja I on oletatavasti olnud rauaaja lõpus (IX-XIII sajandil) asula, seal on [[nöörkeraamika kultuur]]ikultuuri (3200/3000 - 1800 eKr) jälgi, [[kammkeraamika asustusjärk]] (4200/4000 - 1800 a eKr), [[Kunda kultuur]]i asustuskiht (radiosüsiniku meetodiga dateeritud 7050 a eKr) ja [[mesoliitikum|varamesoliitikumi]] asustusjärk (9000 a eKr).
 
Viimasele, Pulli ja [[Lepakose asula]]ga samasse ajajärku kuuluva asustuse võimalusele Sindi-Lodja I-s viitavad mustast tulekivist leiud, nukleus ja kaks [[kõõvits]]atkõõvitsat.
 
Teadlasena ei saa Kriiska välistada, et need kolm eset võivad olla ka mujalt leitud ja hiljem selles kohas uuesti kasutusele võetud, kuid kõõvitsad on nende algupärasel kujul ja neid pole mõnele hilisemale ajajärgule iseloomulikult ümber kohandatud.