Sindi-Lodja asulakohad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Aivar100 (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Boy (arutelu | kaastöö)
P wikify
1. rida:
[[Pilt:PULLI1.JPG|thumb|Reiu ja Pulli asulakohad]]
'''Reiu jõeasulakoht''' suudmealalehk '''Sindi-Lodja I''' on 11000-aastane asula Reiu jõe suudmealal, Pärnu maakonnas.
 
Arheoloog [[Aivar Kriiska]] avastas oktoobris 2000 Pärnumaal [[Reiu jõgi|Reiu jõe]] suudmes umbes 11 000 aastat vana eestlaste esivanemate muistse asulakoha. Leitud asulakoht on vähemalt sama vana kui seni Eesti kõige vanemaks peetud [[Pulli asula]]
 
Kriiska võttis Reiu jõe suudme lähema uurimise ette pärast seda, kui [[Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumihumanitaargümnaasium]]i 10. klassi õpilane Lauri Mikkelsaar oli leidnud Reiu jõe suudmest nukleuse[[nukleus]]e, [[kivikirves|kivikirve]], luust teraviku ja teisi kiviaegseid[[kiviaeg]]seid esemeid ning viinud leiud Pärnu muuseumisse, mispeale arheoloog Ulla Saluäär Kriiskaga ühendust võttis.
 
Hilisemal kaevamisel leidsid Kriiska, Saluäär ja Mikkelsaar kolme-nelja meetri sügavuselt pooleteise meetri ulatuses ligi 20 cm paksuse huumusekihi, mis Kriiska hinnangul oli samasugune nagu Pullis. Sealtsamast leiti kolm tulekivikildu ja luutükk. Üks tulekivikildudest on punakas – niisugust tulekivi on Eestis seni leitud vaid Pullist.
10. rida:
Kriiska sõnade järgi on Sindi-Lodja asulakoht keeruline muistis, kus on mitu asustuskihti. Et lähikonnast on leitud teisi, praeguste andmete kohaselt nooremaid asulakohti, on tema täpsem nimetus Sindi-Lodja I.
 
Sindi-Lodja I on oletatavasti olnud rauaaja lõpus (IX-XIII sajandil) asula, seal on [[nöörkeraamika kultuurikultuur]]i (3200/3000 - 1800 aastat enne Kristuse sündieKr) jälgi, [[kammkeraamika asustusjärk]] (4200/4000 - 1800 a eKr), [[Kunda kultuur]]i asustuskiht (radiosüsiniku meetodiga dateeritud 7050 a eKr) ja [[mesoliitikum|varamesoliitikumi]] asustusjärk (9000 a eKr).
 
Viimasele, Pulli ja [[Lepakose asulagaasula]]ga samasse ajajärku kuuluva asustuse võimalusele Sindi-Lodja I-s viitavad mustast tulekivist leiud, nukleus ja kaks kõõvitsat[[kõõvits]]at.
 
Teadlasena ei saa Kriiska välistada, et need kolm eset võivad olla ka mujalt leitud ja hiljem selles kohas uuesti kasutusele võetud, kuid kõõvitsad on nende algupärasel kujul ja neid pole mõnele hilisemale ajajärgule iseloomulikult ümber kohandatud.
18. rida:
Kõige selgepiirilisema osa leiumaterjalist moodustavad mustast poolläbikumavast tulekivist esemed ja tootmisjäägid, mida on leitud Soomest Põhja-Valgevene ja Lääne-Ukrainani.
 
Miks Kriiska hellitab lootust, et Sindi-Lodja I on vanem kui Pulli asula? Sest sel ajal [[Antsülusjärv]] tõusis ja ujutas mõlemad asulakohad üle, Sindi-Lodja jäi aga veekogule lähemale.
 
Emeriitprofessor Evald Tõnissoni sõnul võiks Reiu jõe suudme asulakoha teoreetiliselt paigutada Pullist kuni kuussada aastat varasemasse aega. Uurijate hinnangul võiks Eesti ajaloo algusesse teadmisi lisada Reiu jõe suudme põhjalik läbikaevamine vähemalt paarisaja ruutmeetri ulatuses.
 
Emeriitprofessor [[Evald TõnissoniTõnisson]]i sõnul võiks Reiu jõe suudme asulakoha teoreetiliselt paigutada Pullist kuni kuussada aastat varasemasse aega. Uurijate hinnangul võiks Eesti ajaloo algusesse teadmisi lisada Reiu jõe suudme põhjalik läbikaevamine vähemalt paarisaja ruutmeetri ulatuses.
 
'''Märkus:'''
27. rida ⟶ 26. rida:
 
 
[[CategoryKategooria:Arheoloogia]]
[[CategoryKategooria:Eesti ajalugu]]