Gustav von Ewers: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Johann Philipp Gustav von Ewers (Evers)''' ([[4. juuli]] [[1779]] [[Amelunxen]]i k., [[Vestfaal]], [[Saksamaa]] – [[20. november]] / [[8. november]] [[1830]] [[Tartu]]) oli saksa päritolu ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator, taluniku poeg. Lõpetas 1798 Holzmindeni kloostrikooli ja astus 1799 [[Göttingeni ülikool]]i usuteaduskonda, kuid huvitus rohkem ajaloost (sh. Venemaa ajaloost) ja statistikast. Pärast ülikooli lõpetamist tuli 1803 [[Väimela]]sse maanõunik [[Otto Magnus von Richter|O. M. Richteri]] laste koduõpetajaks. Asus 1810 tööle [[Tartu Ülikool]]is Vene riigi ajaloo, statistika ja geograafia professorina, 1816–17 oli ka üldajaloo professor, aastast 1820 geograafia ja statistika kateedri juhataja, 1826 läks üle professoriks õigusteaduskonda. Oli 1811 ja 1816 filosoofiateaduskonna dekaan ja 1813–14 Tartu koolide direktor, valiti 1816 Tartu Ülikooli prorektoriks ja ülikooli kohtu eesistujaks ning 1818 Tartu Ülikooli rektoriks, oli rektor surmani (13 korda järjest). Tänu temale tõusis Tartu Ülikool Euroopa ülikoolide esiritta, saavutas peaaegu topeltrahastamise, uute instituutide ja kabinettide loomise ja selle kõige tulemusel ka [[Professorite Instituut|Professorite Instituudi]] rajamise 1828.
 
Johann Philipp Gustav Ewersi peamine uurimisala oli Vene riigi ja õiguse ajalugu. Peateoses „Das älteste Recht der Russen in seiner geschichtlichen Entwickelung“ esitas ta teooria, mille järgi riik on tekkinud sugukondliku korra arengu tagajärjel. Sai tuntuks publitsistlike kirjutistega eesti talupoegade kaitseks.