Constantius II: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P roboto: it:Costanzo II estas artikolo elstara
51. rida:
Hiljemalt [[349]]. aastaks oli Constantius hästi teadlik oma venna [[Constans]]i üha nõrgenevast positsioonist. Kas ta ise oma noorema venna vastu sepitsetavatele vandenõudele kaasa aitas või mitte, ei ole teada, kuid seda on nende pingelisi suhteid arvestades peetud tõenäoliseks.
 
Jaanuaris [[350]] alustas sõjavägi [[Gallia]]s Constansi vastu mässu ja kuulutas uueks keisriks väepealik [[Magnentius]]e. Sõjaväe poolt toetuseta jäänud Constans üritas põgeneda, kuid mõrvati Magnentiuse meeste poolt sama aasta veebruaris. Kuna Constans ei olnud abielus ja tal puudusid meessoost järeltulijad, kuulus impeeriumi lääneosa troon nüüd samuti Constantiusele, kuid sellele asumise nimel tuli tal esmalt Magnentiusega sõtta astuda. Magnentius oli küll pöördunuspöördunud Constantiuse poole palvega tunnustada teda Lääne-Rooma valitsejana, kuid Constantius seda nõusolekut ei andnud.
 
Samaaegselt asus ta arveid õiendama Constansi poolt toetatud [[arianism]]ivastaste vaimulikega. Selle kampaania esimeseks ohvriks sai Konstantinoopoli piiskop [[Paulos I]], kelle järjekordne kirikukogu ametist tagandas ja saatis asumisele [[Taurus]]e mägedesse. Vangistuse ajal suhtles piiskop [[usurpaator]] Magnentiuse esindajatega, mis sai peatselt teatavaks ka keisrile. Constantius lasi Paulose mõrvata.