Carl Gustaf Wrangel: erinevus redaktsioonide vahel

'''Carl Gustaf Wrangel''' ([[23. detsember]] [[1613]] [[Uppsala]] lähedal – [[5. juuli]] [[1676]] [[Rügen]]) oli [[Rootsi]] väejuht ja riigitegelane.

 

 

Juba [[1633]] [[rittmeister|rittmeistrina]] näitas ta üles vaprust [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]]. [[1636]] teenis ta juba [[kolonel]]ina ja [[1638]] [[kindralmajor]]ina. [[1644]] juhatas ta Rootsi laevastikku, mis lõi [[23. oktoober|23. ooktoobril]] Fehmarni all taanlasi. [[1646]] naases ta [[Saksamaa]]le juba [[feldmarssal]]ina ja võttis [[Lennart Torstenson]]i käest üle sealsete Rootsi vägede juhtimise. Sellelt ametipostilt juhtis ta Kolmekümneaastase sõja kolme viimast suuremat sõjakäiku. Wrangeli ja [[Henri de La Tour d'Auvergne, Turenne'i vikont|Turenne]]´i juhtimisel marssisid Rootsi ja [[Prantsusmaa]] liitlasväed [[Baier]]isse ja [[Württemberg]]i. [[1656]] juhatas ta koos [[Brandenburg]]i [[kuurvürst]]i Friedrich Wilhelmiga Rootsi-Brandenburgi liitlasvägesid [[Varssavi lahing]]us. [[1657]] vallutas ta [[Jüütimaa]] ning [[1658]] viis oma väed üle jää [[Taani]] saartele ja vallutas [[Kronborg]]i. 1657 määrati ta [[riigiadmiral]]iks ja [[1664]] [[riigimarssal]]iks ning ta kuulus riiginõukokku [[Karl XI]] alaealisuse ajal. Wrangeli viimane sõjakäik ebaõnnestus: ta juhtis oma halva tervise tõttu Brandenburgi-vastast sõda halvasti ja kutsuti oma ametikohalt tagasi pärast seda, kui ta poolvend [[Wolmar Wrangel]] oli [[Fehrbellini lahing]]us lüüa saanud. Carl Gustaf Wrangel suri sama aasta [[5. juuli]]l [[Rügen]]i saarel.