Eesti: erinevus redaktsioonide vahel

{{toimeta|kuup=aprill 2006}}

}}

'''Eesti Vabariik''' on [[riik]] [[Euroopa]]s, mis piirneb läänest ja põhjast [[Läänemeri|Läänemerega]] (sealhulgas põhjast [[Soome laht|Soome lahega]]), lõunast [[Läti]]ga ja idast [[Venemaa]]ga. Üle Soome lahe põhja pool on [[Soome]], üle Läänemere lääne pool on [[Rootsi]].

===Taimestik===

{{vaata|Eesti taimestik}}

Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid [[soontaimed|soontaimi]] 1440 liiki ja [[sammaltaimed|samblaid]] 525 liiki.

 

 

==Riik==

[[Rannajoon]]e pikkus on 3794 km. Maismaapiiri kogupikkus on 633 km, sealhulgas 339 km [[Läti]]ga ja 294 km [[Venemaa]]ga.

 

===Põhiseadus===

[[Eesti Vabariigi põhiseadus]] sätestab, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisega.

 

===Riigikord===

Eesti riigikord on [[parlamentaarne vabariik]], kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu.

 

===Haldusjaotus===

{{vaata|Eesti haldusjaotus}}

Eesti jaguneb 15 [[maakond|maakonnaks]] ([[1. järgu haldusüksus]]). [[2. järgu haldusüksus]]teks on [[vald|vallad]] (vallad ja [[linn]]ad).

 

Keskvõimu Muinas-Eestis ei olnud. [[Maakond|Maakonnad]] ja [[kihelkond|kihelkonnad]] tekkisid alles [[2. aastatuhat|2. aastatuhande]] alguses. Kroonikates on juttu küll üle-eestilistest nõupidamistest [[Raikküla]]s. [[13. sajand]]i alguses elas Eestis hinnanguliselt 150 000 - 180 000 inimest ligikaudu 45 muinaskihelkonnas. Suur osa kihelkondi oli koondunud maakondadeks, osa aga jäänud eraldiseisvateks kihelkondadeks ehk väikemaakondadeks. Koos Läänemere idakalda teiste rahvastega - muinaspreislaste, žemaitide, aukštaitide (kaasaaja [[leedulased|leedulaste]] esivanemad), latgalite, kurelaste, semgalite, liivlaste ja seelidega (kaasaja lätlaste esivanemad) - olid eestlased [[12. sajand]]i lõpul üks väheseid Euroopa rahvaid, mis ei olnud ristiusustatud.

 

{{vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}

 

 

===Tsaariaeg===

[[1700]]–[[1721]] kestnud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tulemusena läks Eesti Rootsi alluvusest Vene tsaaririigi koosseisu. [[1704]]. aastal vallutasid venelased [[Tartu]] ja [[Narva]], sellega läksid Ida- ja Kagu-Eesti nende kontrolli alla. [[1708]]. aastal hävitati Tartu ja Narva ning elanikud küüditati Venemaale. [[1709]]. aastal asusid venelased ülejäänud Liivimaad vallutama. Otsustavaks sai [[1710]]. aasta, mil nende kätte langes kogu Eesti ala. Olulist rolli mängis selle juures Harku mõisas [[28. september|28. septembril]] 1710 sõlmitud nn [[Harku rahu]], millega [[Eestimaa rüütelkond]] kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas nn [[Balti erikord|Balti erikorra]] ja muutis Eesti ala (samuti kogu Balti provintside ala, kuhu kuulusid lisaks veel [[Liivimaa]], [[Saaremaa]] ja alates [[1795]] ka [[Kuramaa]]) Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks, milleks ta jäi järgnevaks kahesajaks aastaks ehk kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]].

 

{{vaata|Ärkamisaeg}}

[[Pilt:A. H. Tammsaare museum in Vargamäe 2007.JPG|thumb|240px|[[A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel]].<br>Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest.]]

Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser [[Aleksander II]] (1855–1881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest ([[1861]]) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus ([[1863]]), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarändamist Venemaale. Teoorjuse (mõisnike õigus nõuda talupoegadelt maa kasutamisõiguse eest kindlat tööpanust) kaotamisega ([[1868]]) läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele. 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.

[[Vabadussõda]] algas [[28. november|28. novembril]] [[1918]] ja lõppes [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmitud [[Tartu rahu]]ga.

 

 

Sõda lõppes 2. veebruaril 1920 allakirjutatud ja 30. märtsil 1920 jõustunud Tartu rahulepinguga, mis määratles Eesti ja Venemaa piiri. Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.

 

Tartu rahulepingus sätestatud Eesti idapiiri alusel oli Eesti Vabariigi pindala üle 47 000 ruutkilomeetri. Praeguse kontrolljoonega võrreldes kuulusid Eestile suurematest asulatest veel [[Petseri]], [[Irboska]], [[Jaanilinn]] ja [[Laura]].

 

1920. aastal Nõukogude Venemaaga sõlmitud Tartu rahu järel tunnistas Eestit kui iseseisvat riiki ''[[de jure]]'' [[1920. aastad|1920. aastate]] kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti vastu [[Rahvasteliit]]u. Järgneva kahe aastakümne vältel ehitas Eesti tasapisi üles kõik ühe iseseisva rahvusriigi eksisteerimiseks vajalikud institutsioonid.

 

Eesti rahvaarvu kasv oli üks väiksemaid Euroopas. See põhjustas valitsusringkondades muret, kas Eesti suudab end suurte naaberriikide laienemispüüete eest kaitsta ja kindlustada oma iseseisvuse püsimise. Probleemi püüdi lahendada eugeeniliste abinõudega. Vaatamata pingutustele ei suudetud Eesti sõjaväe relvastamisel suurriikidega võrdväärsena püsida.

 

{{Vaata|Eesti Teises maailmasõjas}}

[[Natsi-Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel [[23. august]]il [[1939]] sõlmitud [[Molotov-Ribbentropi pakt]] päästis valla Teise maailmasõja. Eesti jäi selle pakti salaprotokollide kohaselt Nõukogude Venemaa mõjusfääri. Selle tulemusena okupeeris ja annekteeris Nõukogude Venemaa Eesti ajavahemikul oktoobrist 1939 kuni augustini 1940.

 

Taasokupeeritud ja -annekteeritud Eestis taaskehtestati nõukogude võim ning 1940. aastal alanud Eesti NSV valitsemiskord.

 

Eesti taasokupeerimise ja -annekteerimisega 1944 sai Eestist taas liiduvabariik Nõukogude Liidus. Autonoomia liiduvabariigi näol oli suuresti aga näiline, kuna NSV Liit oli suuresti autoritaarne tsentraliseeritud majanduse ja poliitikaga riik.

 

Peale Stalini surma 1953. aastal algas nn [[sulaaeg]] – 1956.–57. aastal said kodumaale naasta näiteks enamik Siberisse küüditatuid. Senisest enam lubati arendada ka rahvuskultuuri, kuigi nõukogude võimu range kontrolli ja järelevalve all.

 

[[1987]]. aasta kevadel algas nn. [[fosforiidisõda]], millega rahvas protesteeris uute kaevanduste rajamise vastu. [[25. mai]]l asutati [[ENSV Loominguliste Liitude Kultuurinõukogu]]. [[23. august]]il korraldas Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp ([[MRP-AEG]]) [[Hirvepark|Hirvepargis]] pakti aastapäeval meeleavalduse. Sügisel hakati revideerima ametlikku ajalookäsitlust. [[26. september|26. septembril]] ilmus ajalehes [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] ettepanek viia Eesti üle täielikule territoriaalsele isemajandamisele ([[Isemajandav Eesti|IME]]). [[12. detsember|12. detsembril]] asutati [[Eesti Muinsuskaitse Selts]].

 

[[19. august]]il toimus riigipöördekatse [[NSV Liit|NSV Liidus]]. Tallinna poole hakkasid liikuma sõjaväekolonnid. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu andis Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule erakorralised volitused.

 

[[20. august]]il [[1991]] võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu [[Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest|otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest]]. [[21. august]]il anti [[Pärnu]]s kätte esimesed Eesti Vabariigi isikutunnistused.

 

[[20. juuni]]l [[1992]] toimus Eestis [[rahareform]] – võeti kasutusele [[Eesti kroon]]. [[28. juuni]]l võeti [[rahvahääletus]]el vastu [[Eesti Vabariigi põhiseadus]], mis jõustus [[3. juuli]]l. [[20. september|20. septembril]] toimusid [[Riigikogu]] ja [[Eesti Vabariigi president|vabariigi presidendi]] valimised. Sellega jõudis lõpule riigi taasiseseisvumine. 1994. aastal viis Venemaa oma väed Eestist välja.

 

Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud [[kunda kultuur]]i kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha. Eesti kultuuriloo seisukohast oluline oli [[soome-ugri hõimud]]e saabumine Eesti territooriumile. Paljud kultuuri-uurijad on püüdnud eestlaste mõttelaadis ja kultuuriilmingutes näha soomeugrilisi ilminguid.

 

Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka [[baltisakslased|baltisakslaste]], [[setud]]e, [[rannarootslased|rannarootslaste]] ja vene [[vanausulised|vanausuliste]] kultuur.

 

Pärast Eesti vallutamist [[13. sajand]]i [[ristisõjad|ristisõjas]] läks Eesti Lääne-Euroopa kultuuri mõjusfääri, kuid jäi kauaks selle perifeeriasse – Ida ja Lääne kultuuriruumide piirile. Kujunes seisuseühiskond, kus ülemkihiks ja valitsejateks olid valdavalt sakslased. Saksa kultuuri mõju eesti kultuurile on olnud ajaloos märkimisväärne. Uue nähtusena hakkas tekkima [[linn]]akultuur; linnade, kiriku, kloostrite ja [[mõis]]ate kaudu hakkas eesti talurahvakultuur saama mõjutusi Kesk- ja Lääne-Euroopast ning sealsetest kunstivooludest. [[gootika|Gooti]] ja [[renessanss]]-stiili ornamendid jõudsid ka maarahva rõivastele ja tarbeesemetele. Kloostrid olid eesti esimesed hariduskeskused. Järk-järgult sai eestlastele omaseks [[ristiusk]], mis segunedes kohaliku eelkristliku usundiga moodustas nn külakatoliikluse

 

[[16. sajand]]il [[Saksamaa]]l alguse saanud [[reformatsioon]]iga kinnitas Eestis kanda luteri kirik. Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev [[luterlus]] pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Esimene eestikeelne raamat trükiti [[1535]]. aastal, selleks oli Tallinna pastorite [[Simon Wanradt]]i ja [[Johann Koell]]i katekismus ([[Wanradt-Koelli katekismus]]).

 

[[18. sajand]]il levis baltisakslastest valgustajate kaudu Eestis [[ratsionalism (maailmavaade)|ratsionalism]], hakkasid ilmuma esimesed ilmaliku sisuga rahva[[valgustus]]likud trükised. Linnades rajati [[barokk]]ehitisi, mille üheks väljapaistavamaks näiteks on [[Kadrioru loss]] Tallinnas. Samal ajal levinud [[herrnhuutlus|herrnhuutlaste]] liikumisel oli oluline osa vanade rahvausundi ning rahvakultuuri elementide väljatõrjumises ning kristluse tugevas juurdumises maarahva teadvuses. 18. sajandi teisest poolest on pärit [[klassitsism|klassitsistlikud]] hooned [[Tartu]] vanalinnas.

 

[[Pärisorjus]]e kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate [[natsionalism]]i ja [[rahvusromantism]]i ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste etnilise püsimajäämise ja rahvusliku arengu kõige olulisemaks tagatiseks pidasid liikumise juhid omakeelse euroopaliku kõrgkultuuri rajamist.

 

Ärkamisaega pidurdas [[1880. aastad|1880. aastatel]] alanud [[venestamine]].

 

19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri [[industrialiseerumine]] ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. [[1905]]. ja [[1907]]. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna [[omariiklus]]e rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu [[Eduard Vilde]], [[August Kitzberg]], [[Juhan Liiv]], [[Anna Haava]], [[Gustav Suits]]; rühmitus "[[Noor-Eesti]]" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" [[1913]] valmis [[Estonia]] teatri hoone Tallinnas.

 

[[1918]]. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid. Rahvuskultuuri arengut toetas koolikorraldus ning emakeelne kõrgharidus ja teadus. [[1932]]-[[1937|37]] ilmus "[[Eesti entsüklopeedia]]", [[1938]] asutati [[Eesti Teaduste Akadeemia]]. Riikliku kultuuripoliitika ja [[kultuurkapital]]i toel muutus kunst professionaalseks. [[1922]] asutati Kirjanike Liit, [[1923]] alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "[[Siuru]]", "[[Tarapita]]" ja "[[Arbujad]]". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid [[August Gailit]], [[Friedebert Tuglas]], [[Anton Hansen Tammsaare]] jt. Tartus tegutses kunstikool "[[Pallas]]", eesti kunsti jõudsid modernistlikud suunad. Muusikaelu kesksed kujud olid [[Artur Kapp]], [[Heino Eller]], [[Eduard Tubin]], [[Mart Saar]] jt. Iseseisvusajal jätkus seltsielu, maale jõudis linlik elulaad. Algatati [[kodukaunistamine|kodukaunistamise]] aktsioon; [[Konstantin Päts]]i valitsusajal pandi rõhku isamaalisele kasvatusele.

 

[[1940]]. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile. Kunstis ja kirjanduses nõuti [[sotsialistlik realism|sotsialistlikku realismi]]. Samal ajal arenes märkimisväärne eesti kultuuri haru eksiilis – [[Rootsi]]s, [[Kanada]]s jm andsid eesti kirjastused välja pagulaskirjanike teoseid, levis eesti seltsielu. Ka Eestis jätkus kultuuriinimeste vaimne vastupanu nõukogude võimu survele. Vastupanu ja kompromissi paineid on oma teostes ilmekalt kujutanud [[Jaan Kross]]. Nõukogude ajastu eesti kirjandusele sai üldiselt iseloomulikuks n-ö ridade vahele kirjutamine ning kassi-hiire mäng ideoloogilist järelevalvet tegeva [[Glavlit]]iga. 1960. aastate "sula" võimaldas mõnevõrra suuremat vabadust; luules kerkis esile nn [[kassetipõlvkond]] ([[Paul-Eerik Rummo]], [[Jaan Kaplinski]], [[Hando Runnel]], [[Viivi Luik]] jt). 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Jüri Üdi ehk [[Juhan Viiding]]. Proosauuenduse "maaletoojaks" oli 18-aastaselt esikromaani avaldanud [[ Mati Unt]]. Kunstis kestsid pallaslaste traditsioonid 1960. aastateni, pärast seda hakkasid levima avangardistlikumad lähenemised ([[Jüri Arrak]], [[Tõnis Vint]], [[Ando Keskküla]], [[Leonhard Lapin]]), mis said algselt inspiratsiooni tehnika- ja kosmoseoptimismist ([[Elmar Kits]], [[Nikolai Kormašov]]). 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ([[Olev Subbi]], [[Aili Vint]], [[Malle Leis]]), mis arenes kohati [[fotorealism]]ini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje [[Gustav Ernesaks]], [[Ester Mägi]], [[Eino Tamberg]], [[Veljo Tormis]], [[Arvo Pärt]] jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas [[džäss]] ja nüüd ka [[rock-muusika]].

 

Tänapäeva Eesti kultuurile on iseloomulik kiire sidemete taastamine maailmaga, tehnoloogiline areng ja otsingud uute kunstivormide alal. Samal ajal on Eestis kanda kinnitanud globaalse loomemajanduse toodang ja [[massikultuur]].

 

*[[Eesti filmide loend]]

*[[Eesti keraamika]]

*[[Eesti muusika]]

 

{{vaata|Eesti majandus}}

 

===Eksport===

Eesti veab välja masinaid ja seadmeid (33% aastasest ekspordimahust), puitu ja paberit (15%), kangaid (14%), toidukaupu (8%), mööblit (7%), metalle ja keemiatooteid. Aastas eksporditakse 1,562 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika [[põlevkivi]]l.

Tähtsaimad ekspordi sihtmaad on Soome (26,4%), Rootsi (12,9%), Läti (8,8%), Venemaa (6,5%), Saksamaa (6,2%) ja Leedu (4,8%)<ref name="CIAworld">[http://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html CIA World Factbook: Estonia]</ref>.

 

===Import===

Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (33,5% aastasest impordimahust), keemiatooteid (11,6%), tekstiili (10,3%), toidukaupu (9,4%) ja sõidukeid (8,9%). Ka impordib Eesti aastas 200 miljonit kWh elektrienergiat<ref name="CIAworld">[http://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/en.html CIA World Factbook: Estonia]</ref>.

 

2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele).

 

*[[Eesti eksiilvalitsus]]

*[[Eesti filosoofia]]

*[[Eesti jalgpallikoondis]]

*[[Eesti pärismaised puud]]

*[[Eesti pärismaised põõsad]]

*[[Eesti saja-aastased]]

*[[Eestivenelased]]

*[[Muinas-Eesti]]

 

{{viited}}

 

{{Commons|Estonia|Eesti}}

{{vikisõnaraamatus}}