Eesti NSV: erinevus redaktsioonide vahel

Septembris [[1939]] koondati Eesti piiride lähistele suured Nõukogude väeüksused ning Eestile esitati ultimaatium, milles nõuti, et Eesti nõustuks oma territooriumile Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega. Kartes sõja puhkemist ning lootes Nõukogude Liidu poolt pakutavatele garantiidele (sealhulgas lubadusele riigi siseasjadesse mitte sekkuda), võttis Eesti valitsus ultimaatiumi vastu, kirjutades 28. septembril alla sellekohasele lepingule. Oktoobris 1939 toodi Eesti Vabariigi territooriumile esimesed 25 000 punaväelast. ReaalseltPeaaegu kaotassamaaegselt EestiEestiga kiirestisai igasuguseNõukogude kontrolliLiit omasõjalise territooriumilultimaatumi tegutsevateähvardusel punavägedevõimaluse tegevusebaaside üle.rajamiseks Nõukogudening Liitoma kasutasväeüksuste muuhulgassisseviimiseks omaka Eestisnaaberriikidesse asuvaid[[Läti]]sse baaseja [[SoomeLeedu]] ründamisekssse. 1940.a.Kohalikel alguseksvõimudel olipuudus punaväelasireaalne Eestiskontroll jubariiki ületoodud 40Nõukogude 000väeüksuste tegevuse üle. SamaNõukogude stsenaariumLiit leidiskasutas asetEestisse rajatud baase muuhulgas ka naaberriikidespeagi puhkenud [[LätiTalvesõda|Talvesõja]]s jakäigus [[LeeduSoome]]s. Piiride lähistele koondati veelgi suuremaid üksusiründamiseks. Nõukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu.

1940.a. alguseks oli punaväelasi Eestis juba üle 40 000. Piiride lähistele koondati veelgi suuremaid üksusi. Nõukogude ajakirjanduses algas kampaania Eesti vastu. [[12. juuniljuuni]]l 1940 okupeerisokupeerisid nõukogudeNõukogude laevastiklaevastiku üksused [[Naissaar]]e. [[14. juuniljuuni]]l algas täielik õhu- ja mereblokaad. Samal päeval tulistati alla Soome reisilennuk [[Tallinn]] - [[Helsingi]] liinil. 16. juunil esitas Nõukogude Liit järjekordse ultimaatiumi ähvardades sõjaga. Nõuti Nõukogude Liidu meelse valitsuse ametisse seadmist ja täiendavate punaväePunaarmee üksuste riiki lubamist. Lootusetus olukorras andsidEesti [[president]] ja [[valitsus]] allaotsustasid Nõukogude Liidu ultimaatumi tingimustega nõustuda. Alates [[17. juuniljuuni]]st algasläks sõjalinekogu Eesti territoorium Nõukogude väeüksuste kontrolli alla okupeerimine,ning kindral [[Johan Laidoner]] kirjutas alla sellekohasele kokkuleppele punavägedePunaarmee väejuhatusega. Eestis hakkas paiknema kokku üle 115 000 nõukogudeNõukogude sõduri.

Rahvusvahelise õiguse kohaselt kujutasmuutus Eesti endastalates sel16.-17. hetkeljuunist juba1940 okupeeritud riikiriigiks. 19. juunil, mil Eesti oli juba täielikult Punaarmee kontrolli all, saadeti Nõukogude juhtkonna poolt Eestisse eriesindaja [[Andrei Ždanov]], kelle ülesandeks oli rahvarahutuste etendamine ja riigipöörde korraldamine. [[Eesti oliKaitseväelt]] täielikultvõeti punavägede kontrolli all. Eesti kaitsevägirelvad, kaitseliit[[Kaitseliit]] saadeti laiali ning rahvakogunemised keelati. NõkogudeNõukogude Liidu esindajad rõhutasid pidevalt võimalust minna üle avalikule terrorile. ToimusToimusid massiliseltmitmed arreteerimisiarreteerimised. Nõkogude Liidu Tallinna saatkonnas algas valitsuseNõukogude võimudele sobiva nukuvalitsuse moodustamine.

[[21. juuniljuuni]]l organiseeris Ždanov lavastuslikuTallinnas meeleavalduse,Nõukogude samasLiidust keelatikohale Eestitoodud politseilosalejate sekkuda.abiga Osalejadmeeleavalduse, imporditi Nõukogude Liidust. Meeleavaldusemille käigus dikteeriti president [[Konstantin Päts]]ile uue valitsuse koosseis, mille juhiks sai [[Johannes Vares-Barbarus]]. Presidendist sai vahialune. Suruti maha vastuhakud, suleti ühiskondlikud organisatsioonid, lammutati riiklik korraldus. Kuulutati välja ebaseaduslikud [[Riigivolikogu]] valimised. [[Riigikogu]] teise koja [[Riiginõukogu]] moodustamine jäeti hoopiski ära. OkupatsioonivalitsuseVarese valitsuse määratud valimiskomisjon koosnes ainult kommunistidest. Kunaning vastaskandidaadidvalimistel ei soostunud valimistelt loobuma, siis toimus häälte otsene võltsimine ning opositsiooni kandidaadid eemaldati nimekirjadest. Valimisaktiivsus oli maal 25% ja linnades alla 50%. Needki tulemused saavutati rahvast jõuga hirmutades. Punavõimud võltsisidlubatud tulemusedosaleda 84%-nivastaskandidaatidel.

Ebaseaduslikult valitud Riigivolikogu nõustus 17.juulis juulil nõukogude korra kehtestamist nõudva "meeleavaldusega". Vastupanu okupatsioonile suruti maha.1940 Saadikudühehäälselt hääletasidnii Eesti Vabariigi likvideerimise, Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi loomise ningkui ka Nõukogude Liitu astumise pooltpalvega. Kehtestati nõukogude kord, ja eraettevõtted riigistati.