Riia peapiiskopkondkirikuprovints hõlmas kõigekogu laiemasPreisi- mõttesja seegaLiivimaad kogu(v.a. selle põhjaosa Preisi- jaTallinna piiskopkond kuulus Lundi Liivimaakirikuprovintsi), kuid otseselt oli peapiiskopil vaimulik võim siiski vaid oma [[diötsees]]is, mis hõlmas tänapäevase [[Läti]] kesk- ja idaalad, läänes olevad alad kuulusid [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] alla. Peapiiskopi ilmalik võimuala ehk stift jagunes kaheks suuremaks piirkonnaks [[Liivi laht|Liivi lahe]] rannikul ja Väina jõe kesk- ja alamjooksul. Need olid ümbritsetud [[Liivi ordu]] valdustega. [[Riia]] linna valdus ([[linnasaras]]) oli alguses samuti peapiiskopi stifti osaks, kuid [[1330]]. aastal vallutas selle ordu ja hoidis seda lühikeste vaheaegadega kuni [[1452]]. aastani enda käes. Seejärel sõlmiti [[Kirchholmi leping]], millega linna üle said võrdse ülemvõimu nii peapiiskop kui ka ordumeister. Seega ei saa Riia linna alates 1330. aastast peapiiskopi stifti kuuluvaks lugeda.
Riia peapiiskop valitses pindalalt kahtlemata Vana-Liivimaa suurimat stifti, kuid selle suurust on küllaltki keerukas kindlaks määrata. Kõigepealt on ülaltoodud probleem Riia linna kuuluvusega, sellele lisandub aga veel ka tõik, et [[1470. aastad|1470. aastatel]] liitis [[Pihkva vürstiriik]] seni vähemalt nimeliselt peapiiskopkonnale kuuluvad äärealad endaga. Peapiiskopkonna pindala võis laias laastus olla umbes 19 000 km².
