Eesti Rahvusraamatukogu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sacerdos79 (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
56. rida:
Riigiraamatukogu arenes koos Eesti Vabariigiga. [[1919]]. aastal hakkas raamatukogu saama [[sundeksemplar]]i kõigist Eesti trükistest ja [[1921]]. aastal sõlmiti esimesed välisvahetuslepingud välismaa raamatukogudega. [[1935]]. aastal loodi Riigiraamatukogu juurde eesti trükiste arhiivkogu, mis pani aluse Eestit ja Baltimaid käsitleva kirjanduse süstemaatilisele komplekteerimisele.
[[1930. aastad|1930. aastatel]] oli Riigiraamatukogu kogudes juba umbes 50 000 trükist ning selle lugejaskonna moodustasid lisaks parlamendiliikmetele haridus-, kultuuri- ja teised [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelased]].
Eesti okupeerimise järel [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poolt nimetati raamatukogu [[1940]]. aastal ümber '''Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks''', mis hakkas täitma ka avaliku raamatukogu ülesandeid. Katkesid sidemed välisriikide raamatukogudega, kogudes muutusid valdavaks venekeelsed trükised, millest enamiku moodustas üleliiduline sundeksemplar. Suur osa eesti ja välisraamatuist suleti piiratud kasutusega erihoidu.
| |||