Redaktsioon: 8. september 2008, kell 01:09 redigeeri Djreichsfuhrer (arutelu \| kaastöö) 3151 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. november 2008, kell 14:47 redigeeri eemalda Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 75 019 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
5. rida: '''Lalli''' oli [[legend]]i järgi [[12. sajand]]il elanud [[soomlased\|soome]] [[talupoeg]], kes tappis väidetava [[Uppsala]] [[piiskop]]i [[Henrik (Uppsala piiskop)\|Henriku]] [[Köyliö järv]]e jääl 20. jaanuaril millalgi [[1150. aastad\|1150. aastatel]]. Legend on kaheldava tõeväärtusega,. ~~allikate~~Allikate puudulikkus sunnib ajaloolasi kahtlema nii kogu loo tõepärasuses kui ka üldse ~~nii~~ piiskopi ~~kui ka~~ja Lalli olemasolus. Vähesed ebamäärased kirjalikud tõendid piiskopi kohta on kirja pandud kaua aega pärast väidetavaid sündmusi, kõige varasemad neist [[13. sajand]]i lõpus. Sellised lood võisid tekkida mis tahes varase rändjutlustaja tollal nii tavalise [[märter\|märtrisurma]] põhjal. Oletused sündmuste kohta põhinevad mitmel legendil, millest ühtki ei või pidada ajalooliselt usaldusväärseks. 14. rida: Karistuseks konfiskeeris kirik tema talu ning andis selle Turu piiskopile. [[Reformatsioon]]i käigus võeti kiriku maad riigile. Lalli ei saanud olla [[pagan]], sest kirikudistsipliini järgimist poleks temalt sel juhul ~~saanud~~ nõuda saanud. Samuti poleks saanud eeldada, et ta mööduvaid võõraid kostitaks. <ref>http://www.vantaanlauri.fi/arkisto/2005/2005-06-09/ajankohtaista/kivinen_ruumisarkku_kertoo_piispa_henrikista</ref> Osa versioone väidab aga, et Lalli olevat olnud pagan ja kannatanud kõige rohkem selle all, et piiskop Henrik pärast surma rahva hulgas nii suure poolehoiu võitis. 26. rida: Pärast oma vägivaldset surma [[Soome]] [[katoliiklus\|katoliiklikuks]] kaitse[[pühak]]uks saanud piiskop Henrik oli legendi järgi inglise päritolu (Angliamaalt). Ametlik pühakulugu ''Vita'' ei kirjelda piiskopi päritolu ega elu kuigi põhjalikult. Selgub vaid tema inglise päritolu ning rõhutatakse asjaolu, et ta oli Uppsala, mitte Soome piiskop; kuigi Soomes on teda ka esimeseks [[Turu piiskop]]iks peetud. 13. sajandist pärineva [[Püha Eriku legend]]i järgi saabus piiskop Henrik koos [[Rootsi kuningas\|Rootsi kuninga]] [[Erik Püha]]ga [[Soome]] (Häme maale) [[ristiusk]]u tooma. Hiljem sai see väidetav 1150. aastate keskel toimunud sündmus nime [[Esimene ristiretk Soome\|Esimene ristiretk]]. Tegelikult ei ole Püha Eriku legendi esimestes versioonides ~~ei ole~~ ei ristiretke ega Henrikut üldse mainitud, need lisandusid legendile alles [[14. sajand]]il. Kuningas läks [[Rootsi]] tagasi, Soome jäänud piiskopi saatusest jutustab aga kaks legendi – ~~üks~~ neist esimene on kirja pandud kõige varem 13. sajandi lõpus ~~kirja pandud~~ [[ladina keel\|~~ladinakeelne~~ladinakeelse]] ~~pühakulegend~~pühakulegendina ning teine, soomekeelne "''[[Piispa Henrikin surmavirsi]]''", ~~mis~~ on [[Kalevala]]-tüüpi [[rahvaluule]]kogumik. Kuigi selle sünniajaks on väidetud [[keskaeg]]a, pandi see kirja alles [[17. sajand]]il. Paljud tänapäeva ajaloolased arvavad, et mingit ristiretke kunagi ei toimunudki ning legend võis alguse saada mõne väheolulise tõestisündinud sündmuse ülepaisutamisest. [[2005]]. aastal väitis [[Helsingi Ülikool]]i ajalooprofessor [[Tuomas Heikkilä]], et tõendeid piiskop Henriku olemasolust ei eksisteeri üheski ajalooarhiivis. Turu kirikust leitud küünarluud peab katoliku kirik ainsaks tänapäevani säilinud reliikviaks. ==Legend piiskopi tapmisest== "''Piispa Henrikin surmavirsi''" jutustab piiskopi tapmise loo. Lalli-nimelise talupoja naine (teiste versioonide järgi ka ema või teenija) Kerttu (Gertrud) oli üksi kodus, kui piiskop temalt söögikraami käinud palumas. Piiskop saanud täiendust nii enda kui ka hobuse toiduvarudele ning maksnud kõige eest rikkalikult. Teise versiooni järgi olevat Kerttu võõrustamisest keeldunud ning piiskop olevat söögikraami vägisi kaasa võtnud, kuid kõige eest ikkagi tasunud. Et aga Kerttu võõraid ei sallinud, valetas ta Lallile, et piiskop jättis kraami eest maksmata. Lalli sattus raevu ja asus piiskopi reisiseltskonda kirvega suuskadel või hallil hobusel taga ajama. Piiskop aimas oma surma ette ning palus teenijatel pakku minna ning hiljem tema laiba ära viia. Kohta, milleni nad jaksavad tema surnukeha kanda, pidid nad ehitama Soome esimese [[kirik]]u. Teise versiooni järgi pidi kirik ehitatama kohta, kuhu rege vedavad härjad seisma jäävad. Piiskopi viimane soov hiljem täideti, ning Soome esimene kirik ehitati väidetavalt [[Nousiaineni vald\|Nousiainenisse]]. Märke sellest, et Nousiainenis oleks 12. sajandil kirik olnud, ei ole aga leitud. Lalli tappis piiskopi Köyliö järve jääl, lüües tal kirvega (teise versiooni järgi mõõgaga) pea maha. Tapmiskoht olevat olnud järve põhjaosas Kirkkokari läheduses. Sõrmuse kättesaamiseks lõikas ta piiskopi sõrme maha. Piiskopi sõrm kukkus lumme. Ta läks koju, piiskopi [[mitra]] peas ja tema sõrmus sõrmes. Kui ta aga mitrat peast proovis ära võtta, tuli see ära ainult koos tema skalbiga. Kui ta sõrmust püüdis ära võtta, eraldus see koos tema sõrmega. 46. rida: ==Lalli rahva mälus== Mitmes Soome ajalooõpikus väidetakse siiani, et nende legendide tegelaste näol on tegu reaalselt eksisteerinud inimestega. Aastal [[2002]] ilmunud "''Aikamatka Suomen historiaan''" väidab, et nii piiskop Henrik kui ka Lalli Lalloila talust olid ka tegelikult olemas. Sama on kirjas õpikus "''Historian tuulet''", kuigi täpsustatakse, et puuduvad tõendid, et piiskop ja Lalli oleksid kunagi kohtunud. Lallit on hiljem hakatud pidama ka kangelaseks kui varajast võõrvõimu vastu võitlejat. Legendi Lallist kui võõra usu tõrjujast hoiavad au sees ka Soome [[uuspaganlus\|uuspaganad]].

Lalli (piiskopitapja): erinevus redaktsioonide vahel