|
[[Pilt:Limonite bog iron cm02.jpg|thumb|Sooraud]]
'''Sooraud''' ehk '''soomaak''' on [[limoniit]], mis on ladestunud rauarikkast [[põhjavesi|põhjaveest]] [[soo|soisel alal]]. Vanasti toodeti soorauast [[raud]]a. [[Eesti]]i aladel toodeti soorauast rauda arvatavasti [[1. sajand]]ist [[17. sajand]]i lõpuni.
'''Soorauaks''' nimetatakse nii [[soo]]s leiduvat [[rauamaak]]i kui sellest sulatatud [[raud]]a.
===Raua saamine soomaagist===
Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, [[soomaak|soomaagist]]. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a [[Tallinna teletorn]]i ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. 1988. aastal tehti seal esimene katse esivanemate eeskujul soomaagist rauda sulatada, tulemuseks oli 680 g rauda, 1990 saadi seda juba rohkem kui kaks kilogrammi.
Soomaak on [[limoniit]], mis on ladestunud rauarikkast [[põhjavesi|põhjaveest]] soisel alal. Seda esineb nii muldja massi kui kõvade tükkidena, värvus varieerub kollakaspruunist mustani, pind võib olla [[klaas]]iläikeline või matt.
Et maagist rauda sulatada, oli vaja saavutada kõrge temperatuur ja lisada oksiide taandav komponent. Kõige paremini sobis selleks [[puusüsi]], mida saadi puidu (männi või kase) põletamisel hapnikuvaeguses miiliaukudes või -kuhjades. Rauasulatamine toimus liiva ja kivipuruga segatud savist seintega ahjudes, mida on leitud kahte tüüpi: maapealsed ja pooleldi maasse süvendatud. Soomaak ja süsi laoti vaheldumisi koldesse koos mõningase koguse [[lubjakivi]]ga ([[räbu]] tekitaja) ning kaeti saviga. Põletamine kestis ummuksis kolm ööpäeva. Ahju tuli pidevalt lõõtsade abil anda õhku. Esiisade kolletes saadi puusöega temperatuur ligi tuhat kraadi, mis andis nn. käsnaraua. Soomaagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja. Et seda kätte saada, tuli kolle lammutada. Hiljem kuumutati ja taoti käsnaraud tihedamaks. Eelkõige oli rauda vaja talu majapidamises vajalike tööriistade sepistamiseks.
Soomaagist hakati [[Eesti]] alal rauda sulatama meie ajaarvamise alguse paiku ja seda tehti [[17. sajand|17.]] - [[18. sajand]]ini. Teada on umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta, enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel liivastel kõrgendikel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-[[Saaremaa]]l [[Tuiu]] küla lähistel ja seda tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. [[1977]]. a [[Tallinna teletorn]]i ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak [[huumus]]horisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina ja sisaldab kuni 40% rauda.
Tänapäeval redutseeritakse rauamaak [[kõrgahi|kõrgahjus]], milles kõrge temperatuuri (1800–2000º C) annab [[koks]] ja rauamaagist saadakse [[malm]]. Esimene metallurgiatehas Venemaal lasti käiku Uuralis 1701. aastal. Kas samal ajal Räpinas tegutsenud rauatöökoda (Eisenhütte) oli suuteline juba rohkemaks kui kolded meie külades, pole teada.
Et rauamaagist rauda sulatada, on vaja saavutada kõrge temperatuur ja lisada [[oksiid]]e taandav komponent. Soomaagist sulatati rauda liiva ja kivipuruga segatud savist seintega ahjudes, mis asusid maa peal või olid pooleldi maasse süvendatud. Soomaak ja [[süsi]] laoti vaheldumisi koldesse koos mõningase koguse [[lubjakivi]]ga ning kaeti [[savi]]ga. Põletamine kestis kolm ööpäeva, ahju tuli [[lõõts]]ade abil pidevalt õhku juurde anda. Soomaagist redutseeritud raud vajus põletuskolde põhja, selle kätte saamiseks kolle lammutati. Ligi 1000-kraadine temperatuur andis nn käsnaraua, mida hiljem kuumutati tihedamaks sepistati. Rauast valmistati tööriistu, relvi jms.
Keemikutarkust. Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi: ▼
▲Keemikutarkust. Rauasulatusahju kaks põhilist protsessi:
2C + O<sub>2</sub> → 2CO; ... Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>+ 3CO →Rauamaagi taandamine→ 2Fe + 3CO<sub>2</sub>
| 