Kaupo: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida:
 
==Elu==
Kaupo oli [[Turaida]] vanem ja on arvatud, et ta ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes [[1191]], tema ristijaks peetakse aga [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]]i. Tegelikkuses pole sellele viitavat aga kuigi palju, sest 1191 on mainitud, et ristiti üks haavatud liivlane, nime nimetamata, ja veel [[1200]]. aastal võttis [[piiskop Albert]] temalt ja teistelt liivlaste vanematelt pantvange. Hiljemalt [[1201]]. aastaks oli Kaupo siiski ristitud ning temast sai ristisõdijate tähtsaim ja usaldusväärseim kohalik liitlane, kes jäi kuni oma surmani ristiusule truuks. [[1202]]–[[1203]] reisis ta koos [[piiskop Albert]]iga läbi Saksamaa [[Rooma]], kus kohtus [[paavst]] [[Innocentius III]]-ga, kes kinkis talle [[Piibel|Piibli]]. Seejärel võitles ta kristlaste poolel paganate vastu, jõudes sõdida nii liivlaste, leedulaste kui ka eestlastega. Muuhulgas piiras ta [[1212]]. aastal ka omaenda linnust Turaidat, mis vahepeal oli paganlusse tagasi langenud ja sakslastele vastu astunud liivlaste käes.
 
Kaupo sai [[Madisepäeva lahing]]us surmavalt haavata, kuid et ta jõudis teha testamendi, on peetud võimalikuks, et ta elas kuni järgmise päevani.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Eesti Raamat: [[1982]]. Lk. 181</ref>
 
Kaupol oli ka poeg [[Berthold (Kaupo poeg)|Berthold]], kes langes [[1210]]. aastal [[Ümera lahing]]us. Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. [[Lieven]]ite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et nad pärinevad naisliinist Kaupost.
 
==Hinnangud==
Kaupot on nimetatud ka liivlaste [[kuningas|kuningaks]], kroonikas on tema kohta öeldud ''quasi rex'' (nagu kuningas).
Kaupot on nimetatud ka liivlaste [[kuningas|kuningaks]], kroonikas on tema kohta öeldud ''quasi rex'' (nagu kuningas). Talle on antud vastuolulisi hinnanguid, teda on peetud nii reeturiks kui ka tulevikule mõtlevaks liidriks, kes üritas oma rahvast Lääne-Euroopasse viia. Eestis on domineerinud üldiselt esimene seisukoht.
 
==Viited==