Lubi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
31. rida:
[[Eesti]]sse jõudis see ehitusmaterjal [[13. sajand]]il koos ristisõdadega. [[Henriku Liivimaa Kroonika]]s kirjeldatakse, kuidas eestlased püüdsid lubimördiga kinnitatud kivilinnust köite abil tulutult maha kiskuda.
18. sajandi lõpuni toodeti lupja vaid vähestes piirkondades üle Eesti, kuid 18.-19. sajandi vahetuseks laienes see märgatavalt. 1867. aastal oli Eesti aladel 304 lubjaahju. Lubja ja tõrva põletamine oli 19. sajandi lõpuni peamiselt [[mõis]]ate kõrvaltegevusalaks. Tööd tegid talupojad, kes seal saadud oskusi kasutades hakkasid 19. sajandi teisel poolel põletusahjusid rajama ka talude juurde. Laialdane lubjapõletus taludes oli Eestis valdav 19. sajandi lõpuni, mil turule jõudis [[tsement]]. 1990. aastate alguses taaskäivitati endisaegne lubjapõletus Saaremaal Lümandas.
| |||