Redaktsioon: 23. juuli 2005, kell 21:35 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 397 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. august 2005, kell 13:26 redigeeri eemalda Lulu (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 13 271 muudatust toim, täiend Uuem muudatus →
1. rida: '''Liivimaa talurahvaseadused''' olid 19. sajandil [[Venemaa]] [[Liivimaa kubermang]]u jaoks kehtestatud seadused, mis muutsid ja täpsustasid talurahva ([[maarahvas\|maarahva]] ehk [[eestlased\|eestlaste]]) õigusi ja kohustusi. ~~{{toimeta}}~~ ====1804. aasta Liivimaa talurahvaseadus==== [[1849]]. aastal [[venemaa\|vene]] [[tsaar]] [[Nikolai I]] poolt kinnitatud '''Liivimaa talurahvaseadus''' hakkas kehtima [[1850]]. aasta sügisest, pärast avaldamist [[eesti keel\|eesti]] ja [[läti keel\|läti keeles]]. ▼ [[1804]]. aasta Liivimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida; neid ei tohtinud kinkida maast lahus; nad said omandiõiguse vallasvarale ja võisid maad osta. Talurahva koormised vaadati ümber. ====1819. aasta Liivimaa talurahvaseadus==== [[1819]]. aasta Liivimaa talurahvaseadusega kaotati [[pärisorjus]]; talurahvas võis omandada ka kinnisvara; koormistena tuli kasutusele raharent. Loodi talurahvakogukonnad ([[vald\|vallad]]). ====1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus==== ▲[[1849]]. ~~aastal~~aasta ~~[[venemaa\|vene]] [[tsaar]] [[Nikolai I]] poolt kinnitatud '''~~Liivimaa talurahvaseadus~~'''~~ hakkas kehtima [[1850]]. aasta sügisest, pärast avaldamist [[eesti keel\|eesti]] ja [[läti keel\|läti keeles]]. ~~==Talurahvaseaduse sisu==~~ Seadus kinnitas, et kogu maa oli [[mõis]]nike oma, kuid määras ära selle kasutamisviisi. See osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus [[vabaleping]]u järgi. Seda võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa. Seadus reguleeris ka [[koolikohustus]]t. Koolide ülalpidamine jäi endiselt [[vald]]ade kohustuseks, kusjuures edaspidi tuli [[Luterlus\|luterlastel]] kanda oma ja [[Õigeusk\|õigeusulistel]] oma koolide ülalpidamiskulud. Luteriusu talurahvakoolide juhtimiseks nähti uue lülina ette [[kihelkond\|kihelkonna]] koolivalitsus, kuhu kuulusid mõisnikust kirikueestseisja, [[pastor]], kihelkonnakooli [[õpetaja]] ja üks valla [[kohus\|kohtumeestest]]. Õigeusukoolide juhtimine jäi õigeusu kiriku ja Sinodi hooleks.

Liivimaa talurahvaseadused: erinevus redaktsioonide vahel