Negriidne rass: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P allika aasta |
sama |
||
1. rida:
''Vajab toimetamist''
'''Negriidne rass''' ehk '''negriidid''' (kõnekeeles ka '''must rass''') on sageli kasutatav, kuid täpselt piiritlemata [[psuedoteadus]]lik inimkonna alajaotus, mis põhineb inimeste tinglikule jaotamisele vastavalt nende nähtavamatele välistele tunnustele. Nendeks tunnusteks on eelkõige [[nahavärv]], [[kasv]] ning erinevate [[pea]] osade kuju ja värv. Tavakasutuses eristatakse nn. negriide (ehk "musta rassi") nende tunnuste alusel sageli nn. mongoliididest ("kollasest rassist") ja nn. europiididest ("valgest rassist").
==Nõukogude antropoloogilised alajaotused==
Vastavalt ühele Nõukogude perioodil ametlikult tunnustatud ning Nõukogude antropoloogide poolt enamlevitatud teooriale on negriidne ehk ekvatoriaalne ehk negroaustraloidne [[põhirass]] üks kolmest põhirassist. Vastavalt sellele teooriale jaotuvad negriidid omakorda austraalia, veda, melaneesia, neegri-, negrillo- ja bušmani (lõuna-aafrika) rassideks.
Austraalia rassi kuuluvad [[Austraalia]] [[pärismaalane|pärismaalased]], enamiku tunnuste poolest sarnaneb see neegrirassiga; erivevused on rohke [[habe]]mekasv ja lainelised [[juuksed]]. Teise järgu tunnused: längus [[laup]], pikapealisus ja üsna suur kasv.
Veda ehk vediidi rassi iseloomustavad lainelised juuksed, heledam [[nahk]], ortognaatne [[nägu]], eelmiste omast kitsam [[nina]], mitte eriti paksud [[huuled]], püstne laup, väikene kasv. Asustab [[Sri Lanka]]t, kohati [[India]]t, [[Indohiina]]t ja [[Indoneesia]]t.
Melaneesia rassile on omased väga tume nahk, krässus juuksed prognaatne nägu, enamasti ka lai nina ja paksud huuled, keskmine või väike kasv. Selle rassi väikesekasvulist teisendit ([[Andamani saared|Andamani saartel]], [[Filipiinid]]el ja [[Malaka poolsaar]]el) nimetatakse [[Aasia]] pügmeedaks ehk negriitodeks.
Neegrirassile on omased kõik negriitide tunnused: tume nahavärvus, krässus juuksed, väga vähene habemekasv, väga lai nina ja paksud huuled, enamasti suur kasv maailma pikimad inimesed kuuluvad just neegri rassi (kohati meeste keskmine kasv 183 cm). Asustab suuremat osa [[Aafrika]]t (Saharast lõuna pool)
Negrillorassile on omased neegrirassist heledam nahk, lopsakam habemekasv ja kitsamad huuled. Kasv on väga väike ulatudes keskmiselt meestel paiguti 140 cm-ni. Seepärast nimetatakse negrillosid ka Aafrika pügmeedeks. Neid leidub väikeste rühmadena Kongo ürgmetsades.
Khoisani
▲Khoisani ehk [[lõuna-aafrika]] rassil on heledam, kollakas nahk, tugevasti väljenduv silma ülalau kattekurd, väga krässus juuksed, väike kasv. Asustab Lõuna-Aafrika [[Kalahari]] piirkonda.
== Kasutatud kirjandus ==
| |||