Saaremaa (maakond): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
välislink
Resümee puudub
2. rida:
'''Saaremaa''' (saksa k ''Oesel'', lad. k. ''Osilia'') on ajalooline maakond Eestis, mis likvideeriti 1950. aasta haldusreformiga, mil [[Eesti NSV]]-s moodustati maarajoonid. Maakond taastati [[1991]]. aastal.
 
Saaremaa oli [[Eesti muinasaeg|muinasaja]] lõpul üks tihedamini asustatud ja arenenumaid piirkondi Eestis. Üksikute muinaskihelkondade asemel oli ühtne maakond oli tekkinud ilmselt [[11. sajand|11.]] või [[12. sajand]]il. 11., eriti aga 12. sajandil olid tugeva ründelaevastiku rajanud muinas-saarlased Läänemere läänekaldal kardetud mereröövlid, nn idaviikingid. Ristiusu vastuvõtnud Läänemere läänekaldal oli tollal viikingiaeg juba lõppenud. Oletatakse, et ka Rootsi tollase pealinna Sigtuna hävitamises olid 1187. aastal tegevad saarlased. Nimetatud viikingiretked olid muide üheks Põhjala ristisõdade põhjuseks, sest praeguste Eesti, Läti ja Venemaa aladega seotud kaupmehed tahtsid vältida röövimist.
 
[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Muistse vabadusvõitluse]] ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast endast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.