Redaktsioon: 27. juuli 2005, kell 06:29 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 465 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. juuli 2005, kell 19:02 redigeeri eemalda Andreus (arutelu \| kaastöö) 20 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Vadja keel''' on olnud üks väikseima kõnelejaskonnaga [[läänemeresoome keeled\|läänemeresoome keeli]], mille lähimad sugulaskeeled on [[eesti keel\|eesti]] ja [[liivi keel]]. ==Situatsioon== Vadja keel on tõsiselt ohustatud. Suvel [[1998]] seda kõneles ~~vadja keelt~~ [[emakeel]]ena suuremal või vähemal määral umbes 30–40, suvel [[2003]] umbes 10kümne inimest kolmes [[Lauga jõgi\|Lauga jõe]] [[suue\|suudme]] ~~äärses~~ääreses külas. [[~~küla~~Vadjalased\|Vadjalasi]]s on 70–80. Noorim vadja keele oskaja sündis [[1935]]. Aastal [[1989]] vädja keelt rääkis veel 62 inimest. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevaid murrakut: ~~[[Vadjalased\|Vadjalasi]] on 70–80. Noorim vadja keele oskaja sündis [[1935]].~~ * idavadja * läänevadja Mäe vadja Oro vadja ** Vainpoole vadja * Kukkosi vadja * kreevini. Murretest on järel veel läänevadja Vainpoole murrak. [[Läti]]s [[Bauska]] ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba [[1800]]. aastatel. Idavadja oli suremas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960-ndate lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oro murrakud surid samuti 1960. aastatel. Kukkosi vadja rääkijad on vahetanud oma keele [[isuri keel]]ega. == Kirjandus ==

Vadja keel: erinevus redaktsioonide vahel