Gottfried Silbermann: erinevus redaktsioonide vahel

Gottfried Silbermanni oreleid iseloomustab selge läbipaistev kõla, tugevad keelregistrid, tugeva kõlaga Cornett. Gottfried Silbermann kasutas oma orelites tihti ''[[Rückpositif]]''<nowiki>'</nowiki>i, ehk selgpositiivi, mille puhul oreli viled asuvad [[organist]]i selja taga. Enamik säilinud Gottfried Silbermanni orelitest on Saksimaal. [[Frauenstein]]is asub Silbermanni Muuseum. Gottfried Silbermann on oluliselt mõjutanud ka [[19. sajand]]i oreliehitaja [[Friedrich Ladegast]]i (1818–1905) loomingut. 20 sajandil Saksamaal [[Albert Schweitser]]i eestvedamisel oli tekkinud oreliliikumine mille loosungiks sai "Tagasi Silbremanni juurde!" Tekkis uuesti huvi barokki muusika ja selle ajastu orelite vastu.

Gottfried Silbermanni peetakse üheks [[klaver]]i üheks leiutajatest, sest ta hakkas modorniseerimamoderniseerima [[klavikord]]e. Algselt leiutas ta oli leiutanud toppeltklavikorditopeltklavikordi variandi ''cembalo d`amore''. Esimesena Saksamaal võttis Gottfried Silbermann võttisklavikordides kasutusele klavikordides [[Bartolomeo Cristofori]] (1655-17321655–1732) klaverimehaanikatklaverimehaanika, täiendades seda 1726. aastal. SelleSeda pilli nimihakati olinimetama [[klaviir]]iks ([[Hammerklavier]]) , hiljem sai sellest [[klaver]]. [[Johann Sebastian Bach]] oli sellest pillist väga vaimustatud ja kirjutas oma süiite,süite klaviirile (klaverile). Samuti HTK, ehkning "Hästi Tempereeritudtempereeritud Klaviirklaviiri" kahes osas.