Vulkanism: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Laamade vahelised piirid jagunevad kolmeks: põrkuvad (konvergentsed), lahknevad (divergentsed) ja nihkuvad (transformsed). Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist ([[Mandriline laam|mandriline]] või [[Ookeaniline laam|ookeaniline]]) on laamade põrkumise tulemuseks kas [[subduktsioonivöönd]]ite (põrkuvad mandriline ja ookeaniline või ookeaniline ja ookeaniline laam) või [[mäestik]]e (põrkuvad mandriline ja mandriline laam) tekkimine. Subduktsioonivööndites sukeldub üks laam teise alla. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma [[temperatuur]] ja [[rõhk]], mis viib kivimite [[Moone (geoloogia)|moondumisele]]. Moonde käigus [[Kristalliseerumine|kristalliseeruvad]] kivimid ümber, kusjuures [[kristallstruktuur]]is olnud [[vesi]] tõrjutakse välja. Just kristallstruktuurist [[pooriruum]]i eraldunud vesi ongi subduktsioonivööndite vulkanismi põhjustajaks, sest ta alandab kivimite sulamistemperatuuri. Sulanud kivimmassi ehk magma [[tihedus]] on lähtekivimist väiksem, mistõttu hakkab magma tõusma ülespoole. Maapinna lähedal moodustuvad suured magmakehad, mida nimetatakse [[Magmakamber|magmakambriteks]]. Nende kohale tekivadki vulkaanid.
Kui konvergentsete laamade põrkeala vulkanismi põhjustajaks on vesi, siis divergentsete laamade vulkanismi põhjustab peamiselt rõhu vähenemisest tulenev kivimite sulamistemperatuuri alanemine. Rõhk väheneb, sest laamad eemaldudes üksteisest, jätavad endi vahele tühiku, kuhu surutakse sügavamalt [[peridotiit]]seid kivimeid, mis ülespoole kerkides, seoses rõhu vähenemisega sulama hakkavad. Vaatamata sellele, et vahevöö koosneb valdavalt peridotiidist, mis on [[Basalt|basaldist]] [[magneesium]]i- ja [[Raud|rauarikkam]], kuid sisaldab vähem [[ränioksiid]]i, on ookeanide keskahelike purskeproduktideks ikkagi basaldid. See on nii seepärast, et peridotiit, nagu kõik teisedki [[tardkivim]]id on nn [[Tahke lahus|tahked lahused]], mille erinevatel komponentidel on erinevad sulamistemperatuurid. Kõige madalama sulamistemperatuuriga on [[Happeline kivim|happelised kivimid]] ([[graniit]]), mis on suurema ränisisaldusega ja vastupidi. Mida suurem on kivimi raua ja magneesiumisisaldus, seda kõrgem on tema sulamistemperatuur. Seetõttu hakkab kõigepealt sulama peridotiidi ränirikkam komponent, mistõttu tekibki basalt
On ka vulkaane, mis ei asetse laamade piirialadel. Need nn kuuma täpi vulkaanid on tekkinud kohale, mille all on tõusvad laavavoolud ehk [[diapiir]]id.
| |||