Redaktsioon: 30. märts 2008, kell 18:40 redigeeri PipepBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 5578 muudatust P robot lisas: no:Radionuklide ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. august 2008, kell 14:06 redigeeri eemalda Bix (arutelu \| kaastöö) 417 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Radioaktiivne isotoop''' on [[keemiline element\|keemilise elemendi]] [[isotoop]], mille [[aatom]]iite [[aatomituum\|tuum]]ad ~~iseneslikult~~võivad ~~muundub~~[[spontaanne ~~mingiks~~lagunemine\|spontaanse ~~muuks~~lagunemise]] ~~tuumaks~~teel ~~või~~muutuda mõne teise keemilise elemendi tuumadeks ja tekitada [[radioaktiivne kiirgus\|radioaktiivset kiirgust]]. Levinumad spontaanse lagunemise viisid on [[alfalagunemine]], [[beetalagunemine]] (sh. ka [[elektronhaare]]) ja aatomituuma [[lõhustumine]]. Elektronhaarde käigus haarab tuuma üks [[prooton]]itest [[elektron]]i (tavaliselt aatomi [[elektronkate\|elektronkattest]]) ja muutub [[neutron]]iks kiirates [[elektronneutriino]]. [[Tuumareaktsioon]]i ülejäänud [[energia]] kiiratakse ära [[gammakvant\|gammakvandina]]. ~~Levinumad [[radioaktiivsus\|radioaktiivse]] lagunemise teed on [[elektronihaare]], [[positronkiirgus]], [[beetalagunemine]], [[alfakiirgus]] ja [[aatomituuma lõhustumine\|lõhustumine]].~~ Alfalagunemisel kiirgab aatomituum [[alfaosake]]se (kahest prootonist ja kahest neutronist koosneva osakese, ehk [[heelium]]-4 aatomi tuuma) ning samuti gammakvandi, kui tuum peale lagunemist jäi [[ergastatud olek\|ergastatud olekusse]]. ~~Elektronihaarde käigus haarab tuum [[elektron]]i (tavaliselt aatomi [[elektronkate\|elektronkattest]]), kiirgab [[neutriino]] ja üks [[prooton]] muutub [[neutron]]iks.~~ Beetalagunemine võib olla kas ''β''<sup>–</sup> või ''β''<sup>+</sup> lagunemine. ''β''<sup>–</sup>-lagunemine toimub juhul, kui [[neutron]] (n<sup>0</sup>) muutub [[prooton]]iks (p<sup>+</sup>), kiirates [[elektron]]i (e<sup>–</sup>) ja [[antielektronneutriino]] (<math>\overline{\nu}</math>). β<sup>+</sup> lagunemine toimub siis kui [[prooton]] (p<sup>+</sup>) muutub [[neutron]]iks (n<sup>0</sup>) kiirates [[positron]]i e<sup>+</sup> ja [[elektronneutriino]] (ν). Mõlemal juhul võib lisaks [[beetakiirgus]]ele tekkida ka [[gammakiirgus]]. ~~Positronkiirguse puhul muutub üks prooton neutroniks ning tuum kiirgab neutriino ja [[positron]]i.~~ Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub selle juures ka neutroneid ja gammakvante.▼ ~~Beetalagunemisel muutub üks neutron prootoniks ja kiirgab elektroni ja [[antineutriino]].~~ ==Vaata ka== ~~Alfakiirguse puhul eralduvad tuumast kars prootonit ja kaks neutronit [[alfaosake]]sena, mis on [[heelium]]-4 (heeliumi isotoop [[massiarv]]uga 4) [[aatomituum\|tuum]].~~ [[Alfalagunemine]] [[Beetalagunemine]] [[Lõhustumine]] [[Spontaanne lagunemine]] *[[Isotoop]] [[Kategooria:~~Füüsika~~Tuumafüüsika]]▼ ▲Lõhustumise puhul jaguneb tuum kaheks võrreldava massiga tuumaks. Tavaliselt eraldub ka neutroneid. ~~{{täienda}}~~ ▲[[Kategooria:Füüsika]] [[ast:Isótopu radioactivu]]

Radioaktiivne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel