Alfalagunemine: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Bix (arutelu | kaastöö)
P Lehekülg "Alfakiirgus" teisaldatud pealkirja "Alfalagunemine" alla: Alfakiirgus ei vääri omaette artiklit, see on alfalagunemise produkt
Bix (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Alphadecay.jpg|thumb|Alfalagunemine]]
'''Alfakiirgus''' on [[alfaosake]]ste voog, mis tekib raskete aatomituumade alfalagunemisel. Kiirguse avastas [[Ernest Rutherford]] [[1899]]. aastal ja kasutas seda [[aatomituum]]a olemasolu tõestamiseks.
'''Alfalagunemine''' on [[tuumareaktsioon]], mille puhul tuumast kiirguvad välja [[alfaosake]]sed (α). Alfaosakeste kiirgust nimetatakse ka ''alfakiirguseks'' ja see on üks [[radioaktiivsus]]e liike.
 
Reeglina toimub alfalagunemine rasketes [[aatomituum]]ades ja selle tulemusena väheneb tuuma [[aatomnumber]] ([[prooton]]ite arv) kahe võrra ja [[tuumaarv]] ([[nukleon]]ide koguarv) nelja võrra. Näiteks toimub [[uraan]]i lagunemine [[toorium]]iks läbi alfalagunemise:
 
{{su|p=238|b=92}}U → {{su|p=234|b=90}}Th + α
 
Alfalagunemisel eralduv alfaosake ([[heelium]]i aatomituum) haarab võimaluse korral laguneva aatomi [[elektronkate|elektronkattest]] või mõnelt muult negatiivselt [[ioon]]ilt või neutraalselt [[aatom]]ilt [[elektron]]e (tal on vaja neutraalseks aatomiks saamiseks hankida kaks elektroni) ning muutub tavaliseks heeliumi aatomiks. Enamus [[maa]] [[atmosfäär]]is olevast heeliumist ongi tekkinud raskete elementide alfalagunemise tulemusel.
 
==Alfakiirgus==
'''Alfakiirgus''' on alfalagunemisel tekkiv [[alfaosake]]ste voog. Tüüpiliselt on alfaosakeste alfalagunemise tulemusel saadud [[kineetiline energia]] suurusjärgus 5 [[MeV]] (mis on umbes 0,13% alfaosakese koguenergiast) ja nende kiirus on umbes 15 000 [[km/h]].
 
Tulenevalt alfaosakeste suhteliselt suurest [[mass]]ist, tugevast elektrilaengust (2[[elementaarlaeng|e]]) ja väikesest kiirusest toimub alfaosakese põrkumine mõne teise aatomiga väga suure tõenäosusega. Põrkumise tulemusena ioniseerib alfaosake aatomi, millega ta kokku põrkas, ja annab talle üle osa oma kineetilisest energiast. Tulenevalt sellise kokkupõrke suurest tõenäosusest kaotab alfakiirgus oma jõu juba paberilehe või paari sentimeetri paksuse õhukihi läbimisel.
 
Väline alfakiirgus inimesele ohtlik ei ole, kuna isegi [[nahk|naha]] [[surnud rakk]]udest koosnev väliskiht pidurdab alfakiirguse efektiivselt. Küll võib alfakiirgus olla ohtlik, kui see toimub inimese sees (s.o. alfalaguneva keemilise elemendi sattumisele kehasse).
 
'''Alfakiirgus''' on [[alfaosake]]ste voog, mis tekib raskete aatomituumade alfalagunemisel. KiirguseAlfakiirguse avastas [[Ernest Rutherford]] [[1899]]. aastal ja kasutas seda [[aatomituum]]a olemasolu tõestamiseks.
 
[[Kategooria:Tuumafüüsika]]
 
[[arbg:أشعةАлфа ألفاразпад]]
[[da:AlfastrålingAlfahenfald]]
[[de:AlphastrahlungAlphazerfall]]
[[el:Διάσπαση άλφα]]
[[eo:Alfa-radiado]]
[[faen:ذراتAlpha آلفاdecay]]
[[koes:알파Desintegración 입자Alfa]]
[[eu:Alfa desintegrazio]]
[[ja:アルファ粒子]]
[[fa:واپاشی آلفا]]
[[nds:Alphastrahlen]]
[[plfr:PromieniowanieRadioactivité alfaα]]
[[svko:Alfastrålning알파 붕괴]]
[[zhid:Α粒子Peluruhan alfa]]
[[is:Alfasundrun]]
[[it:Decadimento alfa]]
[[he:קרינת אלפא]]
[[kk:Альфа-ыдырау]]
[[lv:Alfa sabrukšana]]
[[hu:Alfa-részecske]]
[[ms:Pereputan alfa]]
[[ja:アルファ粒子崩壊]]
[[pl:Rozpad alfa]]
[[ro:Dezintegrare alfa]]
[[ru:Альфа-распад]]
[[eosk:Alfa-radiado rozpad]]
[[sl:Razpad alfa]]
[[sr:Алфа-распад]]
[[sh:Alfa raspad]]
[[fi:Alfahajoaminen]]
[[sv:Alfasönderfall]]
[[ta:அல்ஃபா சிதைவு]]
[[uk:Альфа-радіоактивність]]
[[zh:Α衰变]]