Loogiline võimalikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
6. tüüp |
jätk |
||
69. rida:
5. Viiendasse tüüpi kuulub klassi ''A'' mõni mittetühi [[pärisalamhulk|päris]][[alamklass]], see tähendab, mittetühi stsenaariumide klass, mille kõik [[element (matemaatika)|elemendid]] on füüsiliselt võimalike maailmade stsenaariumid, kuid mis ei lange klassiga ''A'' kokku. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et kõik, mis maailmas iganes juhtub, on füüsiliselt võimalik, [[ja]] see-ja-see maailmas kunagi juhtub?" Siin on eelduseks, et see-ja-see on füüsiliselt võimalik, kuid mitte füüsiliselt paratamatu.
6. Kuuendasse tüüpi kuulub klassi ''B'' mõni mittetühi [[pärisalamhulk|päris]][[alamklass]], see tähendab, mittetühi stsenaariumide klass, mille kõik [[element (matemaatika)|elemendid]] on füüsiliselt võimatute maailmade stsenaariumid, kuid mis ei lange klassiga ''B'' kokku. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et maailmas kunagi juhtub miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik, [[ja]] see-ja-see maailmas kunagi juhtub?", kusjuures eeldame, et see-ja-see on füüsiliselt võimatu ja loogiliselt võimalik, kuid ei hõlma kõike füüsiliselt võimatut. Küsimuse võib sõnastada ka lihtsamalt: "Kas see-ja-see on võimalik?" See-ja-see peab olema loogiliselt võimalik ja füüsiliselt võimalik ning ei tohi hõlmata kõike füüsiliselt võimatut.
7. Seitsmendasse tüüpi kuulub mõni maailmastsenaariumide klass, millesse kuulub nii ''A'' kui ka ''B'' elemente, kuid mis ei lange kokku ''A'' ja ''B'' ühendiga. Sellele vastab ülsjuhul küsimus "Kas see-ja-see on võimalik?", kus see-ja-see on füüsiliselt võimalik.
Olgu meil nüüd küsimus kujuga "Kas see-ja-see on võimalik?".
''Artikkel on pooleli''
| |||