Loogiline võimalikkus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täiendused ja täpsustused |
6. tüüp |
||
65. rida:
3. Kolmandasse tüüpi kuulub klass ''B''. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et maailmas kunagi juhtub miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik?"
4. Neljandasse tüüpi kuulub ''A'' ja ''B'' [[lõige]] ([[ühisosa)]] <i>A</i> ∩<i>B</i>, mis on [[tühi klass]] <math>\emptyset</math>. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et kõik, mis maailmas iganes juhtub, on füüsiliselt võimalik [[ja]] maailmas juhtub kunagi miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik?"
5. Viiendasse tüüpi kuulub klassi ''A'' mõni mittetühi [[pärisalamhulk|päris]][[alamklass]], see tähendab, mittetühi stsenaariumide klass, mille kõik [[element (matemaatika)|elemendid]] on füüsiliselt võimalike maailmade stsenaariumid, kuid mis ei lange klassiga ''A'' kokku. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et kõik, mis maailmas iganes juhtub, on füüsiliselt võimalik, [[ja]] see-ja-see maailmas kunagi juhtub?" Siin on eelduseks, et see-ja-see on füüsiliselt võimalik, kuid mitte füüsiliselt paratamatu.
6. Kuuendasse tüüpi kuulub klassi ''B'' mõni mittetühi [[pärisalamhulk|päris]][[alamklass]], see tähendab, mittetühi stsenaariumide klass, mille kõik [[element (matemaatika)|elemendid]] on füüsiliselt võimatute maailmade stsenaariumid, kuid mis ei lange klassiga ''B'' kokku. Sellele vastab näiteks küsimus "Kas on võimalik, et maailmas kunagi juhtub miski, mis ei ole füüsiliselt võimalik, [[ja]] see-ja-see maailmas kunagi juhtub?", kusjuures eeldame, et see-ja-see on füüsiliselt võimatu ja loogiliselt võimalik, kuid ei hõlma kõike füüsiliselt võimatut.
''Artikkel on pooleli''
| |||