Redaktsioon: 10. august 2008, kell 18:26 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 062 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. august 2008, kell 21:01 redigeeri eemalda Bix (arutelu \| kaastöö) 417 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''Liitosake''' ehk '''komposiitosake''' on [[elementaarosake]], mis koosneb omakorda ~~väiksematest~~ elementaarosakestest. Seega eristab liitosakest [[fundamentaalosake]]sest see, et liitosake omab sisemist struktuuri. Näiteks [[kvark]]idest koosnevaid elementaarosakesi nimetatakse [[hadron]]iteks. Tuntumad liitosakesed ongi hadronid - [[aatomituum]]a moodustavad [[prooton]]id ja [[neutron]]id. Liitosakeseks võib nimetada ka mitmest elementaarosakesest koosnevaid osakesi. Näiteks [[alfaosake]]sed on liitosakesed, mis koosnevad kahest [[prooton]]ist ja kahest [[neutron]]ist (ehk [[heelium]]i [[aatomituum]]ad) Liitosakeses on liitosakese moodustanud elementaarosakeses [[ühendolek]]u. Ühendolek on seisund, milles ühinenud osakesed käituvad, nagu oleks tegemist iseseisva objektiga. Seetõttu käitub liitosake nagu ta oleks iseseisev elementaarosake.▼ ==Ühendolek== Tuntumad liitosakesed on [[aatomituum]]a moodustavad [[prooton]] ja [[neutron]], mis koosnevad [[kvark]]idest. Kumbki osake koosneb kolmest kvargist. Näiteks prooton koosneb kahest [[u-kvark\|u-kvargist]] ja ühest [[d-kvark\|d-kvargist]] ning neutron ühest u-kvargist ja kahest d-kvargist.▼ ▲Liitosakeses onmoodustavad ~~liitosakese~~selle ~~moodustanud~~komponendid ~~elementaarosakeses [[ühendolek]]u~~'''ühendoleku'''. ~~Ühendolek~~See on seisund, milles ühinenud osakesed käituvad, nagu oleks tegemist iseseisva objektiga. Seetõttu käitub liitosake nagu ta oleks iseseisev ~~elementaarosake~~osake ja omab kõiki osakesele iseloomulikke tunnuseid ja [[kvantarv]]e. Elementaarosakeste puhul tähendab ühendolek sellist olekut, mille puhul kahe osakese vaheline vastasmõju energia on negatiivne. See tähendab, et osakese lammutamiseks koostisosadeks on vajalik täiendavat energiat. Näiteks kui [[elektron]] ühineb [[prooton]]iga moodustades [[vesinik]]u [[aatomituum]]a, siis on tema energia väiksem kui prootonist eraldi olles. Seega elektroni prootoni küljest lahtirebimiseks on vaja anda talle lisaenergiat. ~~Kvarkidest moodustatud liitosakeste puhul kehtib reegel, et liitosakese [[kvantarv]] [[värvilaeng]] peab olema neutraalne.~~ ==Hadronid== [[Hadronid]] on liitosakesed, mis koosnevad [[kvark]]idest. Hadronid võivad koosneda kas kolmest kvargist ([[barüonid]]) või kvargist ja tema antikvargist ([[mesonid]]). Kvarkidest moodustatud liitosakeste puhul kehtib reegel, et nende summaarne [[värvilaeng]] peab olema neutraalne. ▲Tuntumad liitosakesed onongi hadronid - [[aatomituum]]a moodustavad [[prooton]] ja [[neutron]],. ~~mis~~Kumbki ~~koosnevad~~osake ~~[[kvark]]idest.~~on ~~Kumbki~~barüon ~~osake~~ja koosneb kolmest kvargist. Näiteks prooton koosneb kahest [[u-kvark\|u-kvargist]] ja ühest [[d-kvark\|d-kvargist]] ning neutron ühest u-kvargist ja kahest d-kvargist. ==Vaata ka==

Liitosakesed: erinevus redaktsioonide vahel