Neutriinod: erinevus redaktsioonide vahel

'''Neutriinod''' on [[elementaarosake]]sed – täpsemalt [[fermionid]]e hulka kuuluvad [[elektrilaeng]]uta [[lepton]]id. Neutriinod on ka [[fundamentaalosake]]sed. Neutriinod on väga väikese, kuid nullist erineva massiga ning liiguvad valguse kiirusele lähedase kiirusega. Enamik maale jõudnud neutriinodest pärineb päikeselt ning ühes sekundis läbib inimkeha miljardeid neutriinosid.

Kuna neutriino on elektriliselt neutraalne lepton, ei interakteeru ta ei [[tugev vastasmõju|tugeva vastasmõju]] ega [[elektromagnetiline vastasmõju|elektromagnetilise vastasmõju]] kaudu, vaid ainult [[gravitatsioon]]iliselt või nõrga vastasmõju kaudu. Gravitatsiooni jõud on äärmiselt nõrk (elementaarosakeste protsesside korral olematu) ning samuti on nõrga vastasmõju protsesside toimumise tõenäosus väga väike. Seetõttu neutriinod üldjuhul ainega ei interakteeru ning neid on väga raske tuvastada või nende olemasolu eksperimentaalselt mõõta. Näitena on neutriino vaba teepikkus [[plii]]s ligikaudu valgusaasta.

Neutriinod tekivad radioaktiivse lagunemise käigus näiteks tuumaelektrijaamades, [[täht (astronoomia)|tähe]] tuumaprotsesside käigus ning samuti siis, kui kõrge energiaga kosmilised kiired põrkuvad kokku atmosfääri osakestega. Neutriinosid on kolme liiki: elektron-neutriinod, müüon-neutriinod ja tau-neutriinod. Igaühel neist on ka vastav antiosakesest partner. Elektron-neutriinod tekivad radioaktiivse [[beetalagunemine|beetalagunemise]] käigus: [[neutron]] laguneb [[prooton]]iks, [[elektronikselektron]]iks ja anti-elektron-neutriinoks. Beetalagunemise põhjuseks on [[nõrk vastastikmõju]].