Nõrk vastastikmõju: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Nõrk vastasmõju toimib nii [[kvargid|kvarkide]] kui ka [[lepton]]ite vahel. Tuntumad on kvarkide muundumised (d->u [[aatomituum]]ade [[beetalagunemine|beetalagunemisel]] [[tuumareaktor]]ites ja [[täht (astronoomia)|tähtedes]] [[termotuumareaktsioon]]ides u->d). Nõrk vastastikmõju on peamine radioaktiivsete elementide sünteesija tähtede [[supernoova]]plahvatusel, mille tulemusena on tekkinud kõik [[raud|rauast]] suurema järjekorranumbriga [[keemiliste elementide perioodilisussüsteem]]i [[keemiline element|elemendid]].
[[Standardmudel]]i kohaselt kannavad nõrka vastasmõju massiivsed (>=80 GeV, umbes 100 prootoni massi) [[Z-boson|Z]]- ja [[W-boson]]id. Z- ja W-bosoni suure massi tõttu on nende osakeste keskmine eluiga väga lühike, mistõttu on nõrgal vastasmõjul väga väike mõjuraadius (10<sup>–18</sup> meetrit) – umbes 1000 korda väiksem kui [[aatomituum]]a läbimõõt. Teiste vastasmõjude välja vahendavad kvandid on praegu teadaolevalt massita
Nõrga vastasmõju kohta on teada vaid jõu suurus. Täpsemat matemaatilist valemit ei teata.
| |||